Meie siin Eestis pole eriti õppinud üksteist tunnustama ja igaühes ilu üles leidma. Vahest ehk vaid tuttavate ja hingesugulastele teeme erandi. Harrastusluuletajad saavad pärisluuletajailt sarjata ja taolist artiklit loen küll esmakordselt. Eerik Purje, Te ju ei tunne kedagi Viljandimaa luuleklubist, kuid ometi leiate häid ja õigeid sõnu. .Peeter Raotma "Tähetunneli" kohta oli teil samuti öelda positiivset ja tegite kriitikat, mis loojal aitab edasi liikuda, mitte ei kipu suud sulgema. Seda viimast harrastavad nii mitmedki vihased noored kriitikud Eestis. Eks oma looming tõuse nende arvates siis veelgi kõrgemale, arvavad nad ilmselt. Armastan Teie loomingut, sest see on mind kirgastanud ja pakkunud palju äratundmisrõõmu. Ise ma nii hästi luuletada ei oska, kuigi luuletuse sündimise protsess pakub põnevust ja rahuldust. . Olete parem nii mõnedki Eestis tunnustatud luuletajad ja esialgu tuntakse teid vähe. Aeg teeb õiglasi korrektiive tihtipeale hilinemisega - Jaak Peterson polnud ka eluajal nii kuum nimi kui praegu. Viljandi luuleklubi rahvas saab teie tunnustavatest sõnadest kindlasti teatava annuse sõnalist rõõmueleiksiiri - Te ravite. Seda kunsti ei oskagi kõik, kahjuks.
Tervisi nii Teile kui Eesti Elule! Edu!

Ei ole isiklikult tuttav Viljandi luuleklubi tegevusega. Eerik Purje kirjutis aga mõjub kui värske kevadine tuulepuhang, andes lootust, et leidub veel küllalt luulesepitsejaid kes ei ole heidutatud tänapäeva maailma „rataste raginast“.

Parimate tervitustega kodumaa luulesõpradele!

Veelkord suur tänu Eerik Purjele luulekogu "Muuseas ja möödaminnes eest,mis minule meeldis. Edu kõigile "Eesti Elu" tegijatele.
Peeter Raotma Viljandi luuleklubist.