Kommentaarid on kirjutatud EWR lugejate poolt. Nende sisu ei pruugi ühtida EWR toimetuse seisukohtadega.
VanemadUuemad
Veel üks hirmus tähtpäev eesti rahva ajaloos, seda peab igaüks meeles pidama. Kui palju ülekohust peavad küll eestlased välja kannatama!
0
0Aitäh proua Puusaag. Seda vapustavat ja masendavat lugu maksab korrutada vahete vahel et me ei unustaks, et pealekasv tutvuneks, ja et meil kõigil oleks kaastunnet kui tänapäeval mõni rahvas kannatab rööpsaatuse all. (Eriti Peter, Peeter ja Maksim võiks sellest õppida.)
Küüditatu meenutusi oleme kõik lugenud. Täienduseks, oleks nüüd vaja küüditaja memuaari kus siira kahetsuse peale ausalt kirjeldab kuidas temast kord sai kuridusharrastaja.
Kas niisugust lugu on trükimustas ilmunud?
Küüditatu meenutusi oleme kõik lugenud. Täienduseks, oleks nüüd vaja küüditaja memuaari kus siira kahetsuse peale ausalt kirjeldab kuidas temast kord sai kuridusharrastaja.
Kas niisugust lugu on trükimustas ilmunud?
0
0Olen selle tasuta reisi lapsena läbi-nud,kuid veendunud et need küditajad ie soovi seda meenutada..Pidin aasta tagasi juhendama ühe sellise küüditaja lapselapse aastatõöd,mis asendas tollele eksamit.Tõenäoliselt oli ta mu pere küüditaja ka.Uurisin siis selle vanahärra ja ta pere käekäiku-mul pakkus eht eestlasliku rahuldust ,et lapsed tal haritud polnud, ka minu juhendatu erilise vaimuvaraga ei hiilanud..TEgin kõik et seenoormees sai kaismisel hea hinde-pälvisin tema kooli õpetajate tänu, et õpilane oli ennast ületanud..Tänuks tahtsin vanaisaga kohtuda-et huvitav oleks sõjateemal taga vestelda.Unustasin et ta töötas ka eluaeg organites-vastus oli eitav,et haige jne,Kindlasti mu nimi tegi talle kohtumise tõelise eesmärgi selgeks.Mina aga veendusin, et saatus on olemas,
0
0Kagebeežnikud elavad edasi, ja nad on nagu sool meie haavades ja pinnuks silmas. Aga sellegipoolest hoiame oma mineviku au sees, sest head ei ole kunagi ilma halvata.
0
0Kommentaarid sellele artiklile on suletud.
