Peamine vastuseis seadusele on finantskonservatiividelt keda on nii Demokraatide kui Vabariiklaste hulgas. Nimelt on see HALB seadus. Sundida seadusega inimesi ostma tervisekindlustust era- kasumit jahtivatelt korporatsioonidelt kellel on tohutu administratiivkulu (ebaefektiivsus ja juhtkondade miljonised palgad) ei tee mõtlevaid informeeritud inimesi eriti rõõmsaks. Põhiline fakt millest USA tervishoiureformi väljatöötamine peaks lähtuma on see et USA kulutab isiku kohta ligikaudu kaks korda rohkem raha tervishoiule võrreldes teiste arenenud maadega. Arstid ja teised tervishoiutöötajad (palk ~40% kõrgem) ja kindlustute kasum ja majandamise kulud on peamised.
Uus seadus pumpab rohkem raha sellesse süsteemi. Libertaarid (neid ei kuula peaaegu keegi) pakuvad vabaturule põhinevat (praegune turg on monopolistlik, reguleeritud) süsteemi mis hinnad alla tooks ja arstiabi kättesaadavaks muudaks. Teine võimalus oleks sotsialistlik (Kanada moodi) süsteem mis kindlustuskompaniid elimineeriks ja terviseteenuste hinda kontrolliks. Obama süsteem ei saa põhimõtteliselt töötada: see ei adresseeri kulu probleemi ja kustiganes raha tuleb tervishoiuga tegelevate inimestele ja organisatsioonidele raha summimine ei saa igavesti kesta kuna USA majanduskasv on efektiivselt pidurdunud.

http://euro-med.dk/billeder/bi...
üks tähelepanek seoses teemaga

Naomi Wolf: " Bush legalized torture, but Obama is legalizing impunity. He promised to roll stuff back, but he is institutionalizing these things forever."

http://www.alternet.org/story/...

President Nixon pakkus 1970ndatel tervishoiu reformi, mida pooldasid Republikaanid ja mis oli suurema haardega kui seadus, mis jõustus hiljuti. President Nixoni eelnõu kukkus läbi tänu Demokraatide, eesotsas senaator Edward Kennedy vastuseisule. Ta leidis, et president Nixoni eelnõu oli liiga tagasihoidlik. Vastuseis 2010.a. jõustunud seadusele tuleneb Republikaanide missioonist põhja lasta president Obama ja tema partei. Sotsialismist on asi kaugel. Arstiabi ja kindlustus on ikka erakätes. 19.ndal sajandil propageeris filosoof Herbert Spencer suurt turuvabadust. Tema arvates võinuks igaüks arstiks lihtsalt hakata, turg ise olek viletsad tohtrid välja praakinud. Taoline filosoofia elab edasi ajakohastatud vormis.