Selle nime mõtlesin välja mina, Viitus Nokk. See juhtus nii, et ma olin hoolikalt Windexiga oma truu sobra ekraani hoolikalt puhastanud, kui märkasin ekraanil iseenda peegelkujutist. Uskumatu, laususin ma, televiisoor ja peegel ühest tükkis. Hiljem kutsus keelemees Juhan Aavik selle nähtuse telepeegliks.

Juhan Aavik oli muusikamees. Keelemees oli Johannes Aavik.

Arvestades, et Telepeegli eestikeelsed tegelased ei ole sellel alal elukutselised, on see programm ime hästi välja kukkunud.

Keele suhtes, meie siine keel on mis ta on, tuleb edaspidi püüdlik olla selliste projektidega, kui vôimalus kerkib. Hea kuulda, et noored ja eesti kool tunneb programmi vastu huvi. Telepeegel pakub vôimaluse kôigile môelda siinsele ühiskonna tegevusele ja tulevikule.

See on loomulik et meie eesti keel on teistmoodi kui Eestis. Inglise, prantsuse ja hispaania keelel on ka erinevad murrakud. Eesti keel on ka maailma keel mida raagitakse paljudes riikides ja Telepeegel peaks ikka olema Kanada eesti keeles.

See vigane murrak pole mingi Kanada eesti keel, nagu pole olemas Venemaa eesti keelt ja Rootsi eesti keelt.

Kuidas nii? Meie eesti keel on palju puhtam kui see mida nuud raagitakse Eestis. See sarnaneb rohkem vana eesti keelega.
Inglise keeles on ka nii palju erinevaid murrakuid et selle keele raakiad ikka vaidlevad sellest et kes rààgib seda oiget keelt. Olen kainud USA voi oieti CSA louna osariikides ja nende inimestest on paris raske aru saada. Sama moodi on prantsuse keelega, quebequois ja acadienne on erinevad ja molemaid raagitakse Kanadas. Eestis on ka nii et saad aru kui inimene on pàrit Saaremaalt voi louna Eestist sest nad rààgivad hoopis teistmoodi.

Eesti keeles on ju murrakud olemas: setu,tartu,lääne,saare jne....
Kanadalaste eesti keelt ei ole siiani veel murrakuks nimetatud, kuid laske käia. Ka vähene keele oskus on rikkus!! Kurb on nendest suurrahvuste inimestest, kes ei oska midagist muud ja kui olete tähele pannud, siis nad on ka selle peale hirmus kadedad. Keeleoskus on rikkus. Selline rikkus, mida juba pangast ei saa ja tavaliselt keelteoskajad teiste ees oma varandustega ei EPUTA. Vaidle vastu?

Tore kui keelt õpitakse ja osatakse, kui aga arvatakse, et see vigane ja vaene eesti keel mida nooremad inimesed siin kirjutavad on isegi omaette keel ja paremat polegi vaja, siis mina küll ei tea... Ja keel isegi õigem ja parem kui Eestis...Ei hakka suurusehullustust põdevate inimestega vaidlema!

Ja milline see vana eesti keel on, millega KANADA EESTI KEEL sarnaneb.
Kuna olen bibliograaf, siis tutvuksin kirjandusteosega mis on selles keeles kirja pandud.

Noh mind see keel ultse ei sega ja minu meelest just sobib hasti TELEPEEGLISSE!Eesti eesti keel on mingi risustatud inglise,soome keele sonadega!!Tublid olete TELEPEEGLI tegijad ja lugejad!Indu ja pealehakkamist ja arge seda KEELE asja votke sudamesse!

Olen huviga oodanud enda ja Mare Tiido peeglilugude ülekandmist elektronkandjale. Mida ei ole, seda ei ole.

Arvan, et meie lugude ümber peaksid vaatajad-lugejad saama seisukohta vôtta. Tsensori karvane käpp on meid kägistanud. Arusaamatu, aga ka vabas ühiskonnas on tsensor olemas!

Mare Tiido vastus (EE nr. 44) mu lugejakirjale (EE nr. 42) ületab mahult siiskirjutatu rohkem kui kaks korda ja ometi! seal pole vastust. MT kirjutist lugedes jääb mulje nagu oleksin maha saanud paskvilliga, mitte tagasihoidlike näpunäidetega mônele veale, mis parandada annaksid. Hea tahtega inimene saanuks seda vôtta tagasihoidliku tasuta abina, millise puudumist MT meile kaebleb.

Poleks vast vaja vaidlust jatkata: MT kirjutis sisaldab môtte- ja loogikavigu, ja sellel pinnal me kokkulepet ei leia. Arusaamad on pôhimôtteliselt erinevad.

Ometi: naisterahvale antakse tavaliselt lapsused andeks, ajakirjanikule mitte.

Osaleksin hea meelega paneelis, kui arutatakse mônda konkreetset saadet TELEPEEGLI repertuaarist. Sellist paneeli pole olnud ja ei saagi olema, arvestades MT kirjutist, viimane näikse arvavat TP süüta neitsiks.

Siinkohal tuleb meelde üks vana lugu:

Meister vastvalminud kamina ees:

Milline ilus kamin.

Kamin variseb kokku.

Kordan, et mulle TP olemasolu meeldib: olen vaadanud kôiki seniseid saateid (ja kui MT ära ei keela), siis vaatan edasi.

Arusaamatus on teisel pinnal: MT on oma loomingu imetleja, mina - vaataja- nôuandja - tellimuse esitaja - saan imetleda vaid valmisprodukti.

Mind halvustava alatooniga kunstnikuks tituleeriv MT pidanuks arvestama, et kunstnikul on asjade sisusse tungiv pilk ja tegelikkust hindav tundlikkus. Eesti keeles: madal valulävi.

Siin me siis oleme: tellija, meister ja kamin. Ja MT seisukohad viitavat sellele, et kamin kokku kukub. Ja see ei ole tellija süü, meister peab oma vôimeid arvestama. Oleks ju hoopis hullem, kui eelnimetatud meister asuks silda ehitama.

Olen lugejakirjas piisavalt valgustanud seisukohti, mis mind ajendasid TP suhtes sôna vôtma. Ja palun olla heatahtlik: ei pea oma seisukohti lôplikuks tôeks. Vôtan nüüd aluseks MT kirja viis punkti ja kuna ta oma vastustes minu küsimusi eirab, siis lisan mône môttearenduse. Ja NB! ikka veel TP kui nähtuse austajana!

(Püüan alljärgneva kirjutada nii lihtsas eesti keeles kui vôimalik, välistamaks minu môtete peapeale seadmist).
Jätkub...

1. Teole asudes, seadis MT lootusetu ülesande: olla sônumitooja kôigile eesti keelt valdavatele inimestele. Siia on sisse kodeeritud vähemalt kaks katastroofilist viga:

a. ka geenius ei suuda poole tunni jooksul 6-e aastasele ja 86-e aastasele anda neid ühendavat informatsiooni

b. MT läheb lihtsameelselt totalitarismi: üks riik, üks rahvas, üks juht jmt. Hea MT ! Palun leidke oma saatele adresaat. Torulukseppa huvitavad ühed asjad, ülikooli professorit teised! Teil st. TP-l tuleb jôuda auditooriumi määratlemiseni.

Ka soovist uudislikusele on MT valesti aru saanud. Ma ei nôua igasse saatesse EV Presidendi vôi kapo pealiku ülesastumist. Asi on hoopiski lihtsam: valides tôesti head esinejad, ei suuda (ei taha? ei oska?) TP neid avada ja nendes inimestes uudislikkust leida.. Pole harvad juhtumid, kus saatejuht ehk reporter esinevad ülekuulaja rollis (kes neile selle vastutuse on andnud?). TP uudislikkus vôiks peituda just inimese ja isiku avamises ja mitte tema tooli kôrguse kummardamises.

A propos! Selle punkti lôpul vabandab MT oma tegemisi sellega, et tegijaid vaid kolm ja kôik naissoost. Mis vastus see on? Daamid on elus paljugi suutnud.

Ja veel - kui tegite saated juuni-juulikuus, teades ette nende eetrisse andmise müstilisi aegu, siis tulnuks igale programmile läheneda sootuks teist moodi. Praegu tuleb välja - mis sülg suhu toob... Ja andeks, vaatajana pole rahul, et mu rinnale süljatakse.

2. Keeleküsimuses AV pole purist.

Austan igamehe keelepruuki, seni kuni see rahvuskeele ohtlikuks ei kujune. Jään seisukohale: ajakirjaniku keel olgu kirjakeel. Keele lihtsus kirjakeelt kasutades pole mingi patt. Aga murtud keelega ajakirjanikud meenutavad mulle küll midagi väga vastumeelset meie rahva lähisajaloost.

Mis puutub pôllumaade higistamisse, siis ei ole pôldu higistamas näinud ja arvan sônaseade rohkem poeesia kui ajakirjanduse valda. Ja poeesiaski on tabavamaid leide. Tutvuge meie kirjandusega, olge kursis kôrgtasemelise poeesiaga! Muidu ei daa kuidagi üle amatööri staatusest.

Edasi: vaataja ei ole huvitatud sellest, mida reporter on kunagi teinud vôi ôppinud. Vaataja tahab arukat ja sujuvat ja harivat ja vahel ka intrigeerivat esitust, vastasel juhul reageerib nupukeeramisega..

Vaatajat ei huvita, kas saatelôigu tegemine vôttis 10 minutit vôi 20 tundi. Teda huvitab tulemus.

Sôbraliku nôuande korras: 8 tundi on inimese loova tegevuse piir (isikuti muidugi erinev), sest mingil hetkel muutub töö ebaviljakaks.

3. Mis puutub McMichaeli külaskäiku, siis jään seisukohalee: hea teema lörtsiti ära. Pôhjuseks - halb kodutöö.

Pean lugu suurest seitsmest ja olen ônnetu, et pole seni ainsatki nende töödest oma kogusse saanud, kus innuiidid - ka minu lermmikud - on esindatud. Ja ometi mulle tuleks tugevasti peale maksta, kui nôustuksin veelkord vaatama MT reportaazhi.

4. Jah, saatejuhiga on probleeme. Ja ainult professionaalsuse vaatenurgast, sest vestleja vôimeid tal on, aga arusaamine oma rollist puudulik. Vôi maha surutud? Ta vajaks sôbralikku tuge. MT sellele ei môtle, tema teeb töötunde.

Praegu puudub saatejuhil ajataju ja ta on saamatu projekti kokkuvôtmisel.

Halva ruumi-ajataju näiteid: pole ajaleheruumi, pole eetriaega jne. esineb stambina piisavalt halvas ajakirjanduses. Selle tegijad ei môista, et nende käsutuses on nimelt see aeg ja see ruum, kus môtted ja ideed tuleb esinejaga kokku sôlmida, sôklad kaerast eraldada. Olen seda meelt, et isikuna on saatejuht hea leid TP-le, ta vajaks toetust, mida MT talle osutada pole suutnud.

Ja veel - korrektsuse üle vaielda ei saa. See on vôi seda ei ole.

5. Siin hüppab MT üle eesti keele okastraataia ja tômbab oma seeliku nabani lôhki. Viitsinuks ta lugeda minu lugejakirja, mis kirjutatud eesti keeles, siis saanuks aru hoopis teisest suundumusest: minu môte oli selles, et ingliskeelsetele tavareklaamidele tuleks peale lugeda tekst eesti keeles ja leida samas enam eestikeelseid-meelseid reklaamisponsoreid.

Ma ei tea ega tunne telejaama nôudmisi, aga arvamine - reklaam auditooriumi keeles - ei saaks olla tootjale vastumeelne.

Ja viimaseks: ma ei ole CFMT tehnilise meeskonna loomevôimet kriitika alla seadnud. Olen kindel, et pildi ja heli vastuolud on paljus meiepoolsel küljel. Kôik on omavahel seoses: pealiskaudne lähenemine tingib igava pildi. Innustunud kaameramees suudab tegelikkuses tagasihoidliku teksti visuaalselt nauditavaks teha. Praegune igav pilt on TP tegijate meelevallas.

Juhtub MT-l vahel aega olema - siis vôiks operaatorid-rezhisöörid ühele ôllele paluda ja nendega arusaamist leida. Ja küsida, miks teiste balti rahvaste saated on visuaalselt etemad. Sisust, MT lähenemise taustal, pole môtet isegi piiksatada - saated tervikuna on kôikuvad, veidi nagu vintis.

Lôpuks kordan: TP peab oma tegevusele ise (kriitilise) hinnangu andma.

TP vôib igale oma saatele tellida asjatundjalt retsensiooni. TP ei tohiks olla arogantne ja (arvatava kriitiku) nôuannetest tankiga üle sôita.

Me (môttes eestikeelne vaatajaskond kanal 4 piirides) vajame TP-d ja TP-l peaks olema heameel, kui tema tööd arutatakse. Seda on MT-l ehk valus lugeda, aga head soovitakse, kulla MT!

Ikka siiralt ja heatahtlikult Aarne Hans Vahtra

Piinlik on lugeda. Pada sõimab katelt,ühesugused kõik. Enesekesksed lohakad, ei hooli oma eesti keelest. Lööge lahti keeleõpikud ja õigekeelsuse sõnaraamatud (mitte see viimane väljaanne, mis lubab lohakusi) ja uurige, kus on vaja koma ja märksõnade abil uurige sõnade õigesti käänamist ja pööramist. Ärge sõimake teisi keeli, vaid jätke lohakus eesti keeles!
siine p.o. siinne; rääkiad p.o. rääkijad; ültse p.o. üldse; 6-e aastasele p.o. 6-aastasele; adresaat p.o. adressaat; ehk p.o. või; rezhisöör p.o. rezhissöör---või koguni eestlasele suupärasem ressissöör, nii ka garaas jms. Milleks peab ikka olema see heliline v5õrapärane z eesti kirjakeeles, kui
niikuinii enamasti hääldatakse nagu s?
Kes teab?

Ei rezhissööri ega garaazhi hääldata läbi s-i. Eestis mitte. Need on nimelt võõrsõnad ja neis kasutatakse niinimetet võõrhäälikuid. Transkriptsioon ja õigekiri on tänu klaviatuuriseadete suvalisusele küll segi jah,..ja ega needki siin õigesti kirja ole saand... kuidas poolakad ja tshehhid omadega toime tulevad, ei tea.

Vastuvaidlejale: Eesti ja väliseesti keelel on küll suured vahed. Kui lugeda väliseesti ja eesti kirjanikke raamatuid saate sellest kohe aru. Ega meil ei olnud mingit ühendust Eesti NSVga ja meie keel, isegi släng ja väljendid, jäi seisma 1944. aastal. Olen siin sündinud ja eesti keele ka siin õppinud. Kui käisin esimene kord Eestis siis nende keel tundus olevat küll teistmoodi kui meie oma. Nüüd olen sellega nii ära harjunud et vanemad inimesed keda tunnen tihti kiruvad et nad ei saa minust aru, et kasutan nii palju uusi sõnu mida olen seal õppinud.

See z-i asendamine s-iga on mu omakeel ikka olnud ja siiani ma ei ole pooldajaid leidnud. . . . Sama lugu on sokolaadiga -- miks mitte hääldada lihtsalt eestipärase s-iga, miks ikka võõrapärase sh-iga? Jään ikka vist hüüdjaks hääleks kõrbes. . . .

kõik see aeg ei saa ka nii kirjutada nagu tahad. Asenda sõnas tushsh sh s'ga ja saad teadagi mille. Näe, ma ise siiski ka ei viitsi otsida, kus need shushisevad häälikud ASCII tabelis leiduvad.. :-)

Kulla Aarne! Nôuad palju inimestelt kes ei ole sellel alal elukutselised. Peaksime hoopis soovitama, mitte ründama. Vôrreldes teiste balti programmidega, ma küll ei leidnud, et teistel olid visuaalselt etemad. Minul on pisut piinlik tunne kui läti noormees (vôi oli see leedulane?) sammub selgesti kuulda klôpsivate kingadega ja liiga suure innuga hämara tagapôhja ette saate alguses. Mônede teiste rahvuste saadete ajal istutakse puiselt maakaartide ees. Ega Sa ei ole hoopis kade, et Sinule ei môeldud selle projekti läbi viimisel?

Eks mõned saated on ikka uks suur jama kull. Rikki Roosi supp on ikka vagaa lahja kull....... Kus on Canada head muusicanid nagu Armas Maiste, Avo Kittask, Rosemari Lindau, Meeskoor, Oobik ja veel.....
Jutt ona ainult yks - aega pole ja siis tuleb lahja joira. Ehk on see kah hea.

See pole eestikeelne sõna niikuinii.
Saksa ja inglise keeles on tähendused ka erinevad. Eesti keeles on SAGAR.

sokulaad (mitte shokolaad), garaas (mitte garaazh),sanner (mitte zhanr)
prestiis (mitte prestiizh), sest (mitte zhest), sürii (mitte zhürii), sars (mitte sharzh), surnaal (mitte zhurnaal)... jne

tohoh!
Kanada eestlane hääldab nii või ?... sokulaad, sagar, sest, jne...
Ei ole niisugust asja olemas. Eestis üldiselt mitte. sh ja s vahel on piisavalt suur vahe nii suus häälikut seades kui seda kuuldes. Tunneb ära ja teeb vahet küll.