Armas Eesti Elu, seda teadet:" Suri tuntud Nõukogude Eesti dissident Arvo Pesti" lansseeris uudisteagentuur BNS. Aga kas pagulaseestlaste rajatud leht peaks ebakriitiliselt avaldama kõik, mis Eestist tuleb? Eestist, mis on praegu keset suurt sovetonostalgiat? Vanade aegade üpris ebakriitlist tagaitsemist paljude, kuid kaugelt mitte kõikide poolt?

Ma ei taha hästi uskuda, et Enn Tarto ja Pesti ja teised nende leeri mehed-naised on olnud "Nõukogude Eesti dissidendid". Isegi sõna dissident on probleemne, aga kõik mida näiteks Enn Tarto kunagi teinud on, on ta teinud Eesti Vabariigi lojaalse kodaniku staatuses. Arvan, et ma ei eksi.

Kui Anne Frankil oleks lastud vanemaks kasvada ja ta oleks poliitiliselt aktiivseks muutunud, ei oleks ilmselt sünnis kirjutada temast kui "Natsisaksamaa dissidendist"

Siin siis kiiresti koostatud Eesti vastupanuliikumise leksikon.

Poliitvang

- mitte piisavalt selge balti riikide elanike olukorra kirjeldamiseks. Venelastel ja teistel "rahvaste sõpruse klubi" oli samuti parajal jaol poliitvange. Millistel põhjustel kedagi nõukogude koonduslaagrite süsteemi saadetud oli sellest keelendist ei selgu. Meil oli Müncheni raadios (Vaba Euroopa-Vabadus) mitmeid vene rojaliste, kelledele Nõukogude rezhiim teps ei meeldinud, aga nad olid seda meelt, et Pribaltika kuulub Vene impeeriumi koosseisu, ega sallinud iseseisvate Balti riikide mõtet.

Dissident või siis "teisitimõtleja"

- samuti ei kõlba. Ühed "Nõukogude dissidendid" kõik. See on eneselahterdamine okupantide kilda, löödud ja ajuloputatud rahva kaasaminemine ideega, et Eesti oligi Nõukogude. Stockholmi sündroom. Tegelikult Eesti oli okupeeritud, mitte osa suurest Vene bolshevistlikust eksperimendist, mitte üks selle käivitajatest.

Norra ja prantsuse ja kreeka ja teiste natside poolt okupeeritud riikide vastupanuvõitlejaid Teise Maailmasõja ajal ei sobi panna ühte patta sakslastega, kes arvasid Saksamaa siseasjadele mõeldes, et Hitler juhiks ikka ei sobi. Ühe puhul on tegemist riikliku siseasja ehk reformivajadusega, teise puhul hoopis saksapoolse okupatsiooni-anastamisega. Teise riiki tungimise ja agressiooniga.

Norra vastupanuliikumist huvitas esmajoones vajadus sakslasi ja nende võigast süsteemi minema ajada. Lõpetada sakslaste sekkumine. Tagasitulek Norra omaenda normaalsusesse. Norra vastupanuliikumise liikmed ei tarvitsenud soovida midagi teada Saksamaa siseasjadest, kuigi suhtusid ilmselt heatahtlikult või heatahtlikumalt "normaalsetesse" sakslastesse. Reforme omas riigis soovivat sakslast ei maksa panna vahet tegemata ühte patta okupatsioonivastaste võitlejatega sakslaste poolt vallutatud riikides. Olukorrad on liiga erinevad.

Eesti vastupanuliikumise vangistatud liige

- juba palju täpsem termin.

Vangistatud (Eesti) vabadusvõitleja on aga see fraas, mis ütleb kogu tarviliku.

Kas Pesti soovis üksnes nõukogude okupatsiooni liberaliseerimist? Või midagi enamat?

Rahu tema põrmule. Tänan, Arvo Pesti.

Ühinen eelkirjutajaga. Väljend "Nõukogude Eesti dissident" - kõlab paljudele sel ajal Eestis Isamaa vabaduse eest võideldelnute kõrvale ja tunnetele sama riivavalt nagu väljend "väliseestlane".
Arvo Pesti'l oli Eesti taasiseseisvumise juures väga oluline roll. Lisaks sellele oli ta väga südamlik ja soe inimene. Inimene kelle lahkumise üle tuntakse sügavat leina, kuid siirast uhkust selle üle, et meil on olnud võimalus Teda tunda.

Äkki loeks eelmiseid kommentaare ja kõpitseks vähemalt pealkirja paremaks? Tõesti paha vaadata!!!


Kaastunne Hr. Pesti lähedastele.

MRP ümber kisa tehes püütakse varjata teisi tollaseid pakte ja hilisemaid Teherani, Jalta jt konverentside otsuseid, ka Eesti suhtes.
Kohe peale II maailmasõda eraldati Rockefelleri poolt raha, et sõltumatu ja demokraatlik ajakirjandus, kirjanikud ja ajaloolased kajastaks II maailmasõja sündmusi vaid sobivas valguses.

Ma tean kui vähe on neid eestlasi Eestis, kes üldse teadsid midagi Eesti Vangistatud Vabadusvõitlejate Abistamiskeskusest, mille ülesandeks oli poliitvangide ja nende perekondade kohta andmete kogumine, poliitvangide kohta nimestike pidamine, okupeeritud kodumaaga ühenduse pidamine, lääne massimeedia informeerimine jne. Tean, et tänagi veel ei ole "soovitav" puudutada neid lähimineviku aegu sest need isikud ju veel elavad, Lisanduste ja mõtete ja uudiste vabale levikule Eestis (kogudest XIV-XIX) leiate kindlamad materjalid kui seda on tagantjärele "uurijate" ja sobivate andmetega zonglöörivate isikute tõepäraseimad avaldised. Ometi on nii, et seda me ei saa ega veel suudagi, et neid "Lisandusi" terviklikult kogu eestlaskonnani saaks viia. Ja sellest on sama kahju kui esimesi samme teinud Arvo Pesti kirjatöödest, millele nüüd enam tema sulest lisa ei tule. Aga teemad elavad ka temata. Olgu seegi teadmine osa mälust!