ENSV presiidiumi ülemnÕukogu l pÕhimääruse evangeelne luterlik kirik.

Eesti Päevaleht, 26. jaanuar 1974, nr. 7, lk. 1 ja 11.

TORONTO (EPL) ? Toronto Vaba Eestlase juhtkirjanik K. A. (Karl Arro) toob oma lehes ära huvitavaid andmeid okup. Eesti peapiiskopi Alfred Toominga oktoobris toimunud reisist Rootsi, kus ta m.h. kohtas EELK peapiiskop Konrad Veemi. Nimelt olevat Tooming püüdnud mõjutada pagulaskirikut loobuma rahvuslike pühade ja mälestuspäevade tähistamisest, nagu seda on Vabariigi aastapäev, Võidupüha, küüditamispäev jne.

Leht kirjutab:

? Alfred Tooming põhjendas oma ettepanekut sellega, et need ei ole kristlikud pühad ning nende tähistamine ei ole kooskõlas kristlikkude põhimõtetega ja ei ole kiriku ülesandeks.

Teiseks soovitas ta eesti pagulaskiriku õpetajatel kodumaa külastamist, kuna see „oleks väga stimuleerivaks sealsete kirikuõpetajate tööle”. Kolmandaks avaldas Alfred Tooming arvamist, et pagulaseesti kirik peaks ühinema okupeeritud eesti kirikuga ja tunnustama Alfred Toomingat peapiiskopina, kuna Konrad Veem jääks Välis-Eesti kiriku piiskopiks.

Peapiiskop Konrad Veem lükkas meile saabunud informatsiooni kohaselt kõik need ettepanekud kategooriliselt tagasi, rõhutades eriti, et eesti pagulaskirik töötab Eesti Vabariigi aegsete EELK põhimääruste alusel, kuna okupeeritud eesti kiriku tegevuse aluseks on mingisugune kommunistlikkude võimude poolt ettekirjutatud raamkava.

Ajaleht arvab, et ettepanekud olid Moskva poolt inspireeritud, eriti selle taustal, et EELK on muutunud märksa aktiivsemaks kiriklikes maailmaorganisatsioonides.

tagastati sellele nõukogude okupatsioonikirikule meie kiruku varad? Ja nüüd on okupatsioon põlistatud ja seaduslikuks kuulutatud...

Varad tagastati nendele EELK kogudustele, kellest väliseestis pole mitte ainsatki ja kes seda vara, kaasa arvatud kirikuid, on hoolanud ja kasutanud sajandeid, kaasaarvatud okupatsiooni perioodil. Kes väidab, et kodukirik ja seda kandev kirikurahvas on mingi okupatsiooni moodustis, ütelgu siis otse välja, seda on kogu eesti rahvas.

Mitte kogu rahvas, aga ohtlikult suur osa rahvast on nõukogude ajal ümber kasvatatud "uueks inimesesks", kes tahab saada "vastavalt vajadusele", aga on nõus andma "vastavalt võimetele". Sotsialismikummi venitamine pikendab ainult rahvuse agooniat. Nõukogude kirik semutses punastega ja võttis omaks nende moraalinormid. Hinnang punapiiskoppidele on ju andmata, otse vastupidi, neid isegi õigustatakse. Pagulaskirik on säilitanud eestluse terve mõtte, ja Jumal tänatud, teeb seda ka edasi vähemalt 13. koguduses. Ajalugu on enam kui unustatud, aga küll tuleb aeg, mil kõik punateod kord läbi uuritakse.

Võiks ikka natute ajalehti lugeda. Vastavalt vajadustele ihkavad saada ikka vanade kapitalismimaade rahvad - nagu Kreekas või Hispaanias. Eestis ei streigita ega elata võlgu, vaid tehakse tööd.
Mis puudutab hinnangu andmist neile, kes pidid töötama kirikus punaterrori ajal, siis soovib eelmine kommentaator seda teha ilmselt koos hinnangu andmisega kirikujuhtidele, kes oma karja maha jättes pakku läksid. Kodumaa kristlased ei süüdista enam ammu neid, kuigi käputäie "pühade koguduste" ülistamine selleks põhjust annaks.

See "unustatud ajalugu" on nagu väljaastunud nõukogudeaegsest ajalooõpikust.
Mina ei pea lugema lehest, et eestlased teevad tööd, sest elan ise omas kodus ja kinnitan, et kodumaal on pea võimatu leida neid eestlasi, kes oleksid nõus raha eest tööd tegema. Igaüks tahab siin ainult suur ülemus olla ja vimm nn. väliseestlaste vastu vohab siin nagu Hargi ja Pajula päevil.