Loomulikult tere tulemast Eesti ühiskonda.

Ainult üks siiras küsimus kas eesti rahvusest tõlkijad, kes armastavad saksa ja iiri jne edasi rahvast ja kultuuri ja keelt on see läbi saksa, iiirl ine, rahvusest, kuuluvad nende rahva hulka
Ja vastupidi, kas teisest rahvusest tõlkijad, kes tunnevad eesti keelt ja kultuuri kuuluvad meie rahvusesse, meie rahva hulka. Või on veel midagi.
Keele õppimine, oskus on kõige ilmsem sooviavaldus kuuluda rahva hulka.
Nii nagu inglise ja prantsuse keele oskuse läbi avaldame soovi kuuluda kanada rahva hulka, nii ka eest keele oskuse läbi eestlaste hulka.
Keel, ka eesti keel, on enam kui lihtsalt kommunikatsiooni vahend.
See on mõtlemine, psühholoogia, selle keele läbi kõneleb esivanemate hääl, ajalugu...

Autor pole ju seadnud kahtluse alla eesti keele valdamise tähtsust. Vastupidi! Siin on ju hoopis juttu nendest, kes olude sunnil ja ajaloo keerdkäikude tõttu on oma emakeele kaotanud, kuid suudavad sellegipoolest olla pühendunud eestlased. See on hea artikkel ja soovitaks eelmisel kommenteerijal seda veelkord lugeda. Või on tema oma eesti keel nii vilets, et ta pole sellest aru saanud?

Olgu mis tahes aga keel on ja jääb tähtsaks. Kahjuks ei saa muidugi välis eestlastelt loota kodu eestiga võrtset eesti keele oskust, see ei ole lihtsakt võimalik. Aga nagu siin proua Puusaag ütleb on tähtis et me okeks hingelt eestlased. Ja seda me oleme ka,

"Eesti keelt mittevaldav väliseestlane võib olla suurem Eesti patrioot kui kodueestlane" ----- mine kuu peale oma jutuga. Eesti keelt mittevaldav inimene pole üldse väliseestlane, ta on eesti päritolu kanadalane (või muu võõramaalane). Ta võib olla Eesti-huviline ja Eesti riigi toetaja. Patrioot ? Ära aja naerma.