Insener Artur Veisserik oma viiendal vanglaaastal, trellitatud loomavaguni põrandal teel Siberi poole:
…”Milline on tulevik? Ei oska vastust anda, kuigi olen tundma õppinud nõukogude elu, viimastel aastatel otse selle riigikorra hälli juures. Sest siia põlistele vangide asumaadele olid tsaariajal välja saadetud praeguse nõukogude korra loojad. Hakkan tajuma, millest on tingitud nõukogude riigikorra ja varaste “seaduste” sarnasus. Ainuvalitsus, absoluutne alistumine juhile, terror nii teiste inimeste kui ka oma kaaslaste ja alluvate suhtes, metsik toorus, pettus ja vale. Tulevased riigijuhid said siin oma elukooli, kogesid, kuidas vargapealikud oma väikestes võimupiirkondades edukalt vägivallasüsteemi rakendasid. Mis oli siis lihtsam, kui varaste juhtimissüsteem üle võtta ja kogu riigis rakendada. Kerge on siis riiki juhtida. Ei ole mingeid kritiseerimisi, võid lasta ennast ülistada, jumala seisusesse tõsta. Vajaduse korral võib tellida teadusliku teooria rüü oma alastioleku katteks. Julgeb siiski mõni hull mõnes asjas kahelda - sellel siis laagrisse või teise ilma minek. Siis on endal vabad käed. Aja asju nii lollakalt kui tahes – kui suur ka poleks süsteemi tühijooks, suure riigi ja rahvaga saab küllaltki palju saavutada. Enda ja süsteemi julgeolekuks piisab tugevast KGB-st ehk NKVD-st. Lisaks sellele tervet maad haarav pealekaebajate võrk. Poeg passib isa järele ja isa poja järele. Ja kui kogu rahvale on selgeks tehtud, et šag nalevo, šag napravo tšitajetsa pobegom i konvoi primenjajet oružie bez predupreždenija (samm vasakule, samm paremale loetakse põgenemiseks ja konvoi kasutab relva ette hoiatamata – R.T.), siis kõnnib rahvas nööri mööda nii nagu see tõmmatud on. Eluinstinkt juhib ja inimene ega rahvas ei keera ettenähtud suunast kõrvale. Et välisilm oma naiivsete ideedega kodanike mõtteid ei saaks segada, selleks tuleb riigipiir lukku keerata. Kui on vajadus luua Läänes ilusat pilti Nõukogudemaa elust, siis võib odava rahaga vabas maailmas küllalt hingesid osta, kes nõukogude korda ja saavutusi kiidavad ja oma riigikorda ja riigijuhte sarjavad". (Ma armastasin Eestit, lk. 304)

Sellest ajast ei ole Venemaa riigikord kuigi palju mmuutunud