Kommentaarid on kirjutatud EWR lugejate poolt. Nende sisu ei pruugi ühtida EWR toimetuse seisukohtadega.
VanemadUuemad
Üks näide ja kinnitus artikli sisule kõlas Vikerraadio eetris 23.02. saates "Uudis + jätkub" (3. tund) kell15. 40.
0
020. augusti 1991. aasta Eesti Vabariigi Ülemnõukogu otsus tugines 3. märtsi 1991.a. referendumile, kus EV kodanikud koos nn okupeeriva riigi kodanikega otsustasid ühiselt üles ehitada uue riigi ja loobusid selle referendumiga 1918.a.enesemääramisest. Sellele eelnes veel 1991. aasta 1. märtsil CIA agendi Heinrich Mark'i samasuunaline avaldus. Üks selle seltskonna tegelane (Mathisen) jäi eriarvamusele ja moodustas nn Nõmme Valitsuse.
Nõukogude Liidust lahkuti vastavalt selle konstitutsioonist lähtunud õigusele, mingit juttu okupatsioonist ja seega Genfi konventsioonist lähtuvale õigusele polnud. ( Eesti oli ainus liiduvabariik, mille Ülemnõukogu ei saanud vajalikku kvalifitseeritud häälteenamust NL-is väljaastumiseks kokkugi!)
Samal aastal allkirjastati OSCE järelvalve all tagantjärgi Helsinki 1975 lõppakt, millega tunnustati II maailmasõja aegsete konverentside otsuste tulemusena kujunenud riike ja nende piire.
1994. aasta 26. juulil allkirjastati Moskvas ainult venekeelsed juulilepped, mille Riigikogu ratifitseeris 1995. aasta 20. detsembril, ja millega loeti võõrvägede ja riigipiiriga seotud küsimused kahe riigi vahel lahendatuks (punkt 8).
Kõigel sellel on ajalooline taust, millest praegused poliitikud pidid lähtuma.
Kui isehakanud pagulastegelased (Uluotsa - Tiefi liin aga ka Tõnissoni liin) üritasid II maailmasõja ajal maksta Rahvasteliidu liikmemaksu, siis Rahvasteliit seda vastu ei võtnud. Kui püüti pääseda 1946. aastal toimunud Rahvasteliidu likvideerimiskonverentsile, siis eestlasi sinna sisse ei lastud. Rahvasteliit lähtus sellest, et Nõukogude Eesti astus ise Rahvasteliidust välja 1941. aasta 6. augustil ja lähtus Johannes Varese valitsuse järjepidevusest.
Rahvusvahelise õiguse järgi saab luua eksiilvalitsuse vaid sõja tingimustes. Näiteks, nii loodi II maailmasõja ajal Prantsusmaa, Poola ja Tšehhoslovakkia eksiilvalitsused Londonis.
Kui Uluotsa valitsus ise tagasi astus, määras president Päts uueks valitsusjuhiks Johannes Varese.
Johannes Varese valitsus (andis presidendile vande 21. juunil), mis oli tunnustatud nii Rahvasteliidu ja hiljem ka ÜRO poolt ning sellest lähtuti ka Teherani - Jalta konverentsidel, oli II maailmasõja ajal eksiilis Nõukogude tagalas Jaroslavlis, Eesti Laskurkorpus sõdis liitlaste poole.
1953. aastal moodustati Norra ranniku lähedal neutraalvetes koguni kaks Eesti eksiilvalitsust (nii Pätsi kui ka Tõnissoni liin), mis olid rahvusvahelise õiguse seisukohalt tühised ja mitte ükski riik neid mõistagi ei tunnustanud. Ühte neist juhtis peaminister presidendi ülesandeis August Rei ja teist peaminister presidendi ülesandeis Alfred Maurer. Leedukate ja lätlaste poolt sarnaseid mõttetuid eksiilvalitsusi ei loodudki.
Ainult USA-s oli siiski suursaadiku koht, mis aga ei esindanud Eesti riiki, vaid riigi ideed. Peale USA varade ja Balti riikide võlgade kompenseerimist 1940. aasta 9. augusti lepingu alusel, nimetas USA Balti riike vaid "teatud inkorporeeritud territooriumiteks", mis on juriidiliselt ähmane mõiste ja rahuldas mõlemat suurriiki.
Nõukogude Liidust lahkuti vastavalt selle konstitutsioonist lähtunud õigusele, mingit juttu okupatsioonist ja seega Genfi konventsioonist lähtuvale õigusele polnud. ( Eesti oli ainus liiduvabariik, mille Ülemnõukogu ei saanud vajalikku kvalifitseeritud häälteenamust NL-is väljaastumiseks kokkugi!)
Samal aastal allkirjastati OSCE järelvalve all tagantjärgi Helsinki 1975 lõppakt, millega tunnustati II maailmasõja aegsete konverentside otsuste tulemusena kujunenud riike ja nende piire.
1994. aasta 26. juulil allkirjastati Moskvas ainult venekeelsed juulilepped, mille Riigikogu ratifitseeris 1995. aasta 20. detsembril, ja millega loeti võõrvägede ja riigipiiriga seotud küsimused kahe riigi vahel lahendatuks (punkt 8).
Kõigel sellel on ajalooline taust, millest praegused poliitikud pidid lähtuma.
Kui isehakanud pagulastegelased (Uluotsa - Tiefi liin aga ka Tõnissoni liin) üritasid II maailmasõja ajal maksta Rahvasteliidu liikmemaksu, siis Rahvasteliit seda vastu ei võtnud. Kui püüti pääseda 1946. aastal toimunud Rahvasteliidu likvideerimiskonverentsile, siis eestlasi sinna sisse ei lastud. Rahvasteliit lähtus sellest, et Nõukogude Eesti astus ise Rahvasteliidust välja 1941. aasta 6. augustil ja lähtus Johannes Varese valitsuse järjepidevusest.
Rahvusvahelise õiguse järgi saab luua eksiilvalitsuse vaid sõja tingimustes. Näiteks, nii loodi II maailmasõja ajal Prantsusmaa, Poola ja Tšehhoslovakkia eksiilvalitsused Londonis.
Kui Uluotsa valitsus ise tagasi astus, määras president Päts uueks valitsusjuhiks Johannes Varese.
Johannes Varese valitsus (andis presidendile vande 21. juunil), mis oli tunnustatud nii Rahvasteliidu ja hiljem ka ÜRO poolt ning sellest lähtuti ka Teherani - Jalta konverentsidel, oli II maailmasõja ajal eksiilis Nõukogude tagalas Jaroslavlis, Eesti Laskurkorpus sõdis liitlaste poole.
1953. aastal moodustati Norra ranniku lähedal neutraalvetes koguni kaks Eesti eksiilvalitsust (nii Pätsi kui ka Tõnissoni liin), mis olid rahvusvahelise õiguse seisukohalt tühised ja mitte ükski riik neid mõistagi ei tunnustanud. Ühte neist juhtis peaminister presidendi ülesandeis August Rei ja teist peaminister presidendi ülesandeis Alfred Maurer. Leedukate ja lätlaste poolt sarnaseid mõttetuid eksiilvalitsusi ei loodudki.
Ainult USA-s oli siiski suursaadiku koht, mis aga ei esindanud Eesti riiki, vaid riigi ideed. Peale USA varade ja Balti riikide võlgade kompenseerimist 1940. aasta 9. augusti lepingu alusel, nimetas USA Balti riike vaid "teatud inkorporeeritud territooriumiteks", mis on juriidiliselt ähmane mõiste ja rahuldas mõlemat suurriiki.
0
0EV Ülemnõukogu ja 9 Eesti Komitee liikme omavahelise kokkuleppe tulemusel otsustati 20. augustil 1991 loobuda 1938. aasta põhiseadusest ja moodustada Põhiseaduslik Assamblee, mis töötas välja EV uue põhiseaduse ning selle rakendamise seaduse. 1992.a põhiseaduse rakendusseaduses fikseeriti ära otsus Eestit mitte desovjetiseerida, samuti lisati süümevande tekst sõnastuses, mis võimaldas seda puhta südametunnistusega anda KGB, GRU, SD või Abwehr'iga koostööd teinud isikul. (Aastal 2000 lõpetati süümevande andmine üldse ära.)
Uue põhiseaduse eelnõu, mis sai Põhiseaduslikus Assamblees töö aluseks ja avalikkus tunneb seda kui ERSP-poolset Jüri Adamsi väljatöötatud eelnõuna, oli väidetavalt juba valminud USA-s 1990.a. algul („Rahva Hääl” 16.06.1992).
Teatavasti oli nii, et USA riigisekretär Baker palus leida iseseisvuse saavutamiseks selline variant, mis ei jätaks NLiitu häbisse.(„Päevaleht” 09.05.1991).
Lähtuti mõistagi Teherani - Jalta konverentside otsusest, mis oleks häbisse jätnud ka Inglismaa ja USA enda!
USA suursaadik Eestis Robert C.Frasure teatas, et USA-l pole otseselt Tartu rahulepingu kohta mingisugust ametlikku seisukohta, ja lisas isikliku arvamuse, „kuid minu arvates ei peaks praktilisi probleeme lahendades olema liiga kinni juriidilistes seikades,” („Postimees” 23.07.1993).
Rootsi peaminister Carl Bildt oli palju otsekohesem teatades, et Rootsi on tunnustanud Eesti iseseisvust praegu kehtivais piires ja ei kavatse seepärast sekkuda mingeisse piiritülidesse („Eesti Ekspress” 19.03.1993).
Uue põhiseaduse eelnõu, mis sai Põhiseaduslikus Assamblees töö aluseks ja avalikkus tunneb seda kui ERSP-poolset Jüri Adamsi väljatöötatud eelnõuna, oli väidetavalt juba valminud USA-s 1990.a. algul („Rahva Hääl” 16.06.1992).
Teatavasti oli nii, et USA riigisekretär Baker palus leida iseseisvuse saavutamiseks selline variant, mis ei jätaks NLiitu häbisse.(„Päevaleht” 09.05.1991).
Lähtuti mõistagi Teherani - Jalta konverentside otsusest, mis oleks häbisse jätnud ka Inglismaa ja USA enda!
USA suursaadik Eestis Robert C.Frasure teatas, et USA-l pole otseselt Tartu rahulepingu kohta mingisugust ametlikku seisukohta, ja lisas isikliku arvamuse, „kuid minu arvates ei peaks praktilisi probleeme lahendades olema liiga kinni juriidilistes seikades,” („Postimees” 23.07.1993).
Rootsi peaminister Carl Bildt oli palju otsekohesem teatades, et Rootsi on tunnustanud Eesti iseseisvust praegu kehtivais piires ja ei kavatse seepärast sekkuda mingeisse piiritülidesse („Eesti Ekspress” 19.03.1993).
0
0Tiefi kohta suvatsete öelda "isehakkanud". Ehk seletate siiski lahti, kuidas Tief Uluotsa osalusel tegelikult peaministriks sai. Lugege tollal kehtinud põhiseadust ning võimu üleminekut sõjaolukorrras.
Mihkel ´Mathiesen ei olnud üldsegi mitte "tegelane", vaid pagulusvalitsuse vanim minister, kes võttis enda kanda EV riikliku järjepidevuse. Tema "ministrid" olid enamikus tõepoolest aferistid ning nende seass on vähemalt üks Tartus üldtuntud kriminaalkurjategija.
On kaks kontseptsiooni riikide järjepidevuse edasikandumisest: kas valitsus või kodanikkond.
Mathiseni kontseptsiooni järgi oleks vana põhiseaduse kasvõi minutiks kehtestamine tähendanud kõigi meie tippkommarite tunnistamist riigireeturiteks. Rüütel ei oleks riigiametnikuna enam iial Kadriorgu pääsenud.
Selge on see, et Mathiesen oli omas liinis EW riikliku järepidevuse viimane kandja, aga Mänd kahjuyks vaid poliitiline kloun.. Aga samas üldsegi mitte ohutu kloun. Gruusia sõja ajal käsitles ta okupeerimist kohalike väikerahvaste vabadusvõitlusena.
Ei ole välistastud võimalus, et Kremli ühestsenaariumi järgi loob Mänd Kremli juhtimisel EIP baasil üleöö EV uue valitsus, mis "palub abi" Venemaalt. . Venemaa tõttab kohe appi oma "kaasmaalastele"
Kreml on hullemaidki klounaade teinud. Loomulikult ei kesta see Männi valitsus kaua. Võibolla tehakse "peaministrile" isegi riiklikud matused jne.
Täitevvõimu on Mänd minu teades vaid ühel korral sekkunud: ta nimelt kutsus rahvast üles PRAHTI METSA VEDAMA!
---
Lõpetuseks seda, et eesti keeles on olemas kindel kõneviis ning on olemas ka tingiv kõneviis. Pahatihti esitatakse lausvalesid ilma jutumärkideta ning tingiva kõneviisi asemel kindlas kõneviisis?
On ikka suur vahe, kui öelda, et " EEstis on troopiline kliima " või "EEstis olevat troopiline kliima".
Mihkel ´Mathiesen ei olnud üldsegi mitte "tegelane", vaid pagulusvalitsuse vanim minister, kes võttis enda kanda EV riikliku järjepidevuse. Tema "ministrid" olid enamikus tõepoolest aferistid ning nende seass on vähemalt üks Tartus üldtuntud kriminaalkurjategija.
On kaks kontseptsiooni riikide järjepidevuse edasikandumisest: kas valitsus või kodanikkond.
Mathiseni kontseptsiooni järgi oleks vana põhiseaduse kasvõi minutiks kehtestamine tähendanud kõigi meie tippkommarite tunnistamist riigireeturiteks. Rüütel ei oleks riigiametnikuna enam iial Kadriorgu pääsenud.
Selge on see, et Mathiesen oli omas liinis EW riikliku järepidevuse viimane kandja, aga Mänd kahjuyks vaid poliitiline kloun.. Aga samas üldsegi mitte ohutu kloun. Gruusia sõja ajal käsitles ta okupeerimist kohalike väikerahvaste vabadusvõitlusena.
Ei ole välistastud võimalus, et Kremli ühestsenaariumi järgi loob Mänd Kremli juhtimisel EIP baasil üleöö EV uue valitsus, mis "palub abi" Venemaalt. . Venemaa tõttab kohe appi oma "kaasmaalastele"
Kreml on hullemaidki klounaade teinud. Loomulikult ei kesta see Männi valitsus kaua. Võibolla tehakse "peaministrile" isegi riiklikud matused jne.
Täitevvõimu on Mänd minu teades vaid ühel korral sekkunud: ta nimelt kutsus rahvast üles PRAHTI METSA VEDAMA!
---
Lõpetuseks seda, et eesti keeles on olemas kindel kõneviis ning on olemas ka tingiv kõneviis. Pahatihti esitatakse lausvalesid ilma jutumärkideta ning tingiva kõneviisi asemel kindlas kõneviisis?
On ikka suur vahe, kui öelda, et " EEstis on troopiline kliima " või "EEstis olevat troopiline kliima".
0
0Uluotsa valitsus astus protestimata 1940. aasta 21. juunil tagasi, president Päts rahuldas selle ja nimetas ametisse Varese valitsuse, millest lähtub järjepidevus ja mida tunnustati rahvusvaheliselt.
Konstantin Päts loovutas 21. juunil igati rahumeelselt oma ameti Johannes Varesele, kutsudes rahvast üles valitsust igakülgselt toetama. Oma viimases ametlikult avaldatud pöördumises Eesti rahva poole ütles Päts: „Ühtlasi pöördun mina kõigi Eesti Vabariigi kodanikkude poole üleskutsega suhtuda täie usaldusega ja anda täit toetust Vabariigi Presidendi asetäitjale kõigis sammudes, mida ta peab tarvilikuks ette võtta Eesti riigi ja rahva üldiseks heaoluks”. President Päts ütles seda 21. juulil 1940. aastal.
Uluots oli 1944. aastal vaid üks isehakanud peaminister presidendi ülesandes.
Ametlikult oli sõjaolukorras Varese valitsus, mis viibis eksiilis Nõukogude tagalas. Ei dr. Mäe juhitud Eesti Direktoraadi omavalitsus ega ka Tiefi valitsus ei kuulutanud ühelegi riigile sõda, ja ka neile ei kuulutatud sõda, sest seda polnud juriidiliselt mõeldav teha.
Saksa okupatsiooni ajal kehtisid seadused nii nagu see sakslastele kasulikum oli. Kehtisid nii EW, Nõukogude kui ka Saksa seadused.
Kui aga rääkida isehakanud Uluots - Tiefi valitsusest, siis ega nemadki lähtunud 1938. aasta põhiseadusest, vaid Päts - Laidoneri 1934. aasta riigipöördele eelnenust.
Konstantin Päts loovutas 21. juunil igati rahumeelselt oma ameti Johannes Varesele, kutsudes rahvast üles valitsust igakülgselt toetama. Oma viimases ametlikult avaldatud pöördumises Eesti rahva poole ütles Päts: „Ühtlasi pöördun mina kõigi Eesti Vabariigi kodanikkude poole üleskutsega suhtuda täie usaldusega ja anda täit toetust Vabariigi Presidendi asetäitjale kõigis sammudes, mida ta peab tarvilikuks ette võtta Eesti riigi ja rahva üldiseks heaoluks”. President Päts ütles seda 21. juulil 1940. aastal.
Uluots oli 1944. aastal vaid üks isehakanud peaminister presidendi ülesandes.
Ametlikult oli sõjaolukorras Varese valitsus, mis viibis eksiilis Nõukogude tagalas. Ei dr. Mäe juhitud Eesti Direktoraadi omavalitsus ega ka Tiefi valitsus ei kuulutanud ühelegi riigile sõda, ja ka neile ei kuulutatud sõda, sest seda polnud juriidiliselt mõeldav teha.
Saksa okupatsiooni ajal kehtisid seadused nii nagu see sakslastele kasulikum oli. Kehtisid nii EW, Nõukogude kui ka Saksa seadused.
Kui aga rääkida isehakanud Uluots - Tiefi valitsusest, siis ega nemadki lähtunud 1938. aasta põhiseadusest, vaid Päts - Laidoneri 1934. aasta riigipöördele eelnenust.
0
0Samalt IP numbrilt on siin varem kommenteerinud: edgaripäevaline (00:47)
Et sinu arvatus saab väikerahvaste vabadusvõitlus toimuda vaid Venemaa vastu?
Kõikide teiste riikide puhul ei tohi mingit väikerahvasta vabadusvõitlust lubada?
Aastal 1917, kui Venemaal valitsesid segased ajad, kasutasid grusiinid juhust tappes 18 000 osseeti ja ajades minema 50 000 osseeti.
Aga aastal 2008 alustas sõda Gruusia.
http://www.ap3.ee/Default2.asp...
Gruusia kaitseministri asetäitja Batu Kutelia tunnistas, et riigijuhid ei uskunud, et Venemaa vastab nende rünnakule Lõuna-Osseetias ning ei olnud üldse ette valmistunud vasturünnakuks.
Kõikide teiste riikide puhul ei tohi mingit väikerahvasta vabadusvõitlust lubada?
Aastal 1917, kui Venemaal valitsesid segased ajad, kasutasid grusiinid juhust tappes 18 000 osseeti ja ajades minema 50 000 osseeti.
Aga aastal 2008 alustas sõda Gruusia.
http://www.ap3.ee/Default2.asp...
Gruusia kaitseministri asetäitja Batu Kutelia tunnistas, et riigijuhid ei uskunud, et Venemaa vastab nende rünnakule Lõuna-Osseetias ning ei olnud üldse ette valmistunud vasturünnakuks.
0
0FSB on paljalt sõna TÕDE lugedes tagajalgadele tõusnud ja ka kommarid mobiliseerinud amrasuurile viskuma... Mis sellest, et nad ei tunneks TÕDE ka siis ära kui see neile pintsiga näole määrida ja millist loba ainult "isamaalise" rüüga ei püütaks katta ...
0
0Kommentaarid sellele artiklile on suletud.
