Kommentaarid on kirjutatud EWR lugejate poolt. Nende sisu ei pruugi ühtida EWR toimetuse seisukohtadega.
VanemadUuemad
Jüri Böhm
aripaev.ee - VIDEO: kaks Eestit
www.ap3.ee
VIDEO: kaks Eestit Lasnamäel läbi viidud küsitlus näitab eesti- ja venekeelsete kodanike selget valimiseelistuste lahknemist.
Jüri Böhm
Eriti märgiline on see, et Eesti riigivõimu valima minnakse vene lippude all.(pilt loo kohal )
KOV i valimiste ajal oli sama ligu kuid siis valisid ka mittekodanikud.
Aga ka see on näitaja kui eesti kodanik ennast nii meie riigi ja rahva suh..tes positsioneerib.
See see on, kui eesti passe jagatakse nagu võileibu presidendi ballil!Vaata veel
2 tundi tagasi · MeeldibEi meeldi enam · 1 inimeneLaeb...
o
Jüri Böhm Ja veel:
Eesti keelt rääkis neist ainult kaks inimest.
KUIDAS NAD KODANIKEKS SAID???
aripaev.ee - VIDEO: kaks Eestit
www.ap3.ee
VIDEO: kaks Eestit Lasnamäel läbi viidud küsitlus näitab eesti- ja venekeelsete kodanike selget valimiseelistuste lahknemist.
Jüri Böhm
Eriti märgiline on see, et Eesti riigivõimu valima minnakse vene lippude all.(pilt loo kohal )
KOV i valimiste ajal oli sama ligu kuid siis valisid ka mittekodanikud.
Aga ka see on näitaja kui eesti kodanik ennast nii meie riigi ja rahva suh..tes positsioneerib.
See see on, kui eesti passe jagatakse nagu võileibu presidendi ballil!Vaata veel
2 tundi tagasi · MeeldibEi meeldi enam · 1 inimeneLaeb...
o
Jüri Böhm Ja veel:
Eesti keelt rääkis neist ainult kaks inimest.
KUIDAS NAD KODANIKEKS SAID???
20. augusti 1991. aasta Eesti Vabariigi Ülemnõukogu otsus tugines 3. märtsi 1991.a. referendumile, kus EV kodanikud koos nn okupeeriva riigi kodanikega otsustasid ühiselt üles ehitada uue riigi ja loobusid selle referendumiga 1918.a. enesemääramisest.
Sellele eelnes veel 1991. aasta 1. märtsil CIA agendi Heinrich Mark'i samasuunaline avaldus, mis lähtus mõistagi Teheran - Jalta konverentside otsuste vaimust ja esindas seega Inglismaa ja USA huve. Üks selle seltskonna liige (Mathisen) jäi eriarvamusele ja moodustas nn Nõmme Valitsuse.
Nõukogude Liidust lahkuti vastavalt selle konstitutsioonist lähtunud õigusele, mingit juttu okupatsioonist ja seega Genfi konventsioonist lähtuvale õigusele polnud. Eesti oli ainus liiduvabariik, mille Ülemnõukogu ei saanud vajalikku kvalifitseeritud häälteenamust NL-ist väljaastumiseks kokkugi, sest Nõmme Valitsuse vaateid Ülemnõukogus esindanud Kaido Kama jättiski hääletamata, kuigi temaga peeti korduvalt läbirääkimisi.
Ka omandireform näitas ilmekalt, et mingit Nõukogude okupatsiooni de jure polnudki. Eesti on selles valdkonnas Eestis ise NLiidu õigusjärglane ja seega ei saa mingeid pretensioone Venemaale ja tema tollastele liitlastele USA-le, Inglismaale ja Prantsusmaale esitada. Kõik nõuded, mis esitati 1990 ja 1991 aasta omandireformi käsitlenud seadustega, ja mis olid mõeldud NLiidu keskvalitsuse vastu, tuli kinni maksta hoopis eestlastel endil!
Nii võõrkeelsed punaveteranid kui ka koos punaväega saabunud tsiviilisikud said erinevalt paljudest põliseestlastest (sundüürnikud) elamispinna ja maa EVP - hinnaga erastada ning muutuda Eestis omanikeks ja peremeesteks.
http://www.kodueest.ee/
Sellele eelnes veel 1991. aasta 1. märtsil CIA agendi Heinrich Mark'i samasuunaline avaldus, mis lähtus mõistagi Teheran - Jalta konverentside otsuste vaimust ja esindas seega Inglismaa ja USA huve. Üks selle seltskonna liige (Mathisen) jäi eriarvamusele ja moodustas nn Nõmme Valitsuse.
Nõukogude Liidust lahkuti vastavalt selle konstitutsioonist lähtunud õigusele, mingit juttu okupatsioonist ja seega Genfi konventsioonist lähtuvale õigusele polnud. Eesti oli ainus liiduvabariik, mille Ülemnõukogu ei saanud vajalikku kvalifitseeritud häälteenamust NL-ist väljaastumiseks kokkugi, sest Nõmme Valitsuse vaateid Ülemnõukogus esindanud Kaido Kama jättiski hääletamata, kuigi temaga peeti korduvalt läbirääkimisi.
Ka omandireform näitas ilmekalt, et mingit Nõukogude okupatsiooni de jure polnudki. Eesti on selles valdkonnas Eestis ise NLiidu õigusjärglane ja seega ei saa mingeid pretensioone Venemaale ja tema tollastele liitlastele USA-le, Inglismaale ja Prantsusmaale esitada. Kõik nõuded, mis esitati 1990 ja 1991 aasta omandireformi käsitlenud seadustega, ja mis olid mõeldud NLiidu keskvalitsuse vastu, tuli kinni maksta hoopis eestlastel endil!
Nii võõrkeelsed punaveteranid kui ka koos punaväega saabunud tsiviilisikud said erinevalt paljudest põliseestlastest (sundüürnikud) elamispinna ja maa EVP - hinnaga erastada ning muutuda Eestis omanikeks ja peremeesteks.
http://www.kodueest.ee/
eestlaste ja siinelavate muust rahvusest võõrtööliste erinev arusaam maailma asjadest algab juba eesti- ja venekeelsest meediast mis sageli on üksteisele diametraalselt vastupidised. Kui eestikeelses meedias püütakse probleem enamasti lihtsalt mahavaikida siis viiilmuvas venekeels3es meedias kujutatakse eestlasi varjamaat lollidena, saamatutena ja täiesti otsustusvõimetute inimestena kes elavad vaid siinelavate muulaste armust ja arvel. Ilma nendesamade muulasteta oleksime näljas ja palja pepuga... Ja sellist olukorda nimetatakse meil uhkusega DEMOKRAATIAKS ja kõiki kes sellele tähelepanu juhivad nimetatakse paremal juhul natsistideks ja russofoobideks ...
Venekeelsete mõned juhid kisavad alatasa, et Eestis diskrimineeritakse venekeelseid elanikke. Tegelikult diskrimineerivad nad tihti hoopis ise eestlasi ja iseendid. Mida muud arvata näiteks eesti keelt mitteoskavast teenindajatest. Üksjagu meie kaasmaalasi loodavad kindlasti siia tagasi Vene riiki ja riigikeeleks vaid vene keelt.
Eestis toimuvad valimised ei ole ühetaolised ning salajased ja ei vasta seega põhiseadusele.
On täiesti erinevad asjad, kas hääletada privaatselt valimiskabiinis või elektrooniliselt kodus, töökohas või sõjaväes, olles mõjutatud teistest. Seega saab valimiste kohta öelda, et need olid õigustühised.
Kui elektrooniliselt hääletada, siis tuleks valimiskomisjoni liige laptopiga kohale kutsuda nagu ka valimiskast koju tellitakse.
On täiesti erinevad asjad, kas hääletada privaatselt valimiskabiinis või elektrooniliselt kodus, töökohas või sõjaväes, olles mõjutatud teistest. Seega saab valimiste kohta öelda, et need olid õigustühised.
Kui elektrooniliselt hääletada, siis tuleks valimiskomisjoni liige laptopiga kohale kutsuda nagu ka valimiskast koju tellitakse.
Tore näha et suur hulk kodumaa vaimuhaiged interneti kommenteerijad on leidnud uue kodu siin EE avatud anonüümsetes kommentaarides! Kodumaal pead ennast registreerima ja mingil määral vastutust kandma oma lolluste eest ennem kui jõuad midagi toimetada avalikusesse. Siin on kõik lubatud ja ainult saab kustetud kui see kuidagi ei klappi toimetuse liikmete isiklikude eelarvamustele...
Midagi on väga mäda Eesti riigis. Räägitakse Euroopasse minemisest, aga kukkub välja Ladina-Ameerika moodi.Rikaste ja vaeste vahe kasvab järjest ka Eestis. Tegutsevad suured välismaa firmad, omad kaovad, põllu ja metsa ostavad välismaalased. Riigimehed loodavad vaid välisfirmade peale, kes suurt kasumit teenivad aga eestlastele viletsat palka maksavad.
Samalt IP numbrilt on siin varem kommenteerinud: Enn (13:34)
kahjuks refomiga asjad eestis ei parane!
See, et Eestis on midagi väga pahasti viltu näitab juba see, et kandideerida vöisid isikud, kellel pole mitte mingisugust kompetentsi, see oli nagu maksumaksjate kulul tehtud tsirkus. Hea loo kirjutas saksakeelne Baltische Rundschau.
Samal ajal kui välismeediad räägivad Sheeni vöi Galliano hullusest, ei kirjuta Eesti meedia sellisest isikust nagu Veiko Rämmel - kes sai üksikkandidaadina 130 häält. Parem mitte s-tta torkida, arvavad töenäoliselt ajakirjanikud. Isegi sellise Rämmeli lause peale Vikerraadios - ma olen ostetav, pange mu pangakontole raha - ei reageerinud reporter.
Einselnil on paljuski öigus, kuid kahjuks kirjutab ta väga emotsiooniliselt. Asjale peaks lähenema aga ratsionaalselt.
Meediad on igas demokraatlikus vabariigis ühiskonna valvekoerad. Kuid kas Eestis on? Kas eestlased teavad mida Andrus Ansip ja Co. teevad välismaal? Nad ei tea. Samal ajal kui Ühendriikide vöi Kesk-Euroopa ajakirjandus jälgib väga, väga täpselt, mida nende poliitikud mitte ainult kodus, vaid ka välismaal teevad, ei teata Eestis üldse, mida nende juhid piiride taga toimetavad. Ansip paneb ette ilusa lipsu, völub näole kena naeratuse, patsutab valijat ölale ja asi ongi selge, Tema number kirjutatakse ka valimissedelile kuna oli "ju nii muhe mees!" Sisuliselt ei oska eestlased neile pakutud poliitikasalatiga üldse hakkama saada. Hoopis teistsugune on olukord arenenud demokraatlikes riikides.
Kes teist luges uudist, et veebruaris on Eestis töusnud hinnad pea umbes 15 protsenti? Keegi ei küsi aga, kelle süü see on. Ikka Ansipi valitsuse, kes oskas küll pugeda Eurotsooni ees ja hoida riigimajanduse korras, kuid nüüd? Mida me teeme Eesti vaestega? Kust vötavad inimesed raha toidu ostmiseks?
Kuid selliseid küsimusi ei esita keegi.
Laine Jänes irvitas Neeme Järvile näkku, kuid ta peab mitmeid kultuuriatasheesid - küsimus, kas need ametnikud on oma raha väärt. Jänese söbranna Weidebaum istub Berliinis juba oma seitse aastat! Rotatsioon on neli aastat.
Kas Eestil on teda vaja, kas tema töötulemused on sellised, et Eestil on vöimalik maksta tema ja tema teiste kolleegide palka? Kas tellitakse nüüd Eesti muusikat, muusikuid, kunsti ja teatrit väljamaale rohkem?
Höbemägi polemiseerib nagu alati. Ühe suure lehe peatoimetajana peaks ta hoopis lahendusi pakkuma. Seda ta aga ei oska. EE on kollane leht, kahjuks. Ei mingeid paljastusi, ainult poleemika.
Eesti vajab konkreetseid lahendusi, ka ajakirjanduselt. Eesti probleem saabki alguse just meediatest, kes elavad ja tiksuvad omaette, ei ole häid analüüse, koostööd välismaal elavate autoritega - köik uudised vöetakse agentuuridelt ja neidki toimetatakse nii, et sisu muutub.
Üks konkreetne ettepanek on, et välismaal elavad ühendavad oma jöu ja panevad püsti ühise korraliku ajalehe. Kuid ka välismaal elavad eestlased nagelevad omavahel, kadestavad üksteist ja nii tegutseb igaüks omaette.
Ja kui Höbemägi räägib maffiast, siis loodetavasti on ta vöimeline ka seda töestama - isegi seda pole vöimelised lugejad ühe suure väljaande toimetajalt nöudma.
Samal ajal kui välismeediad räägivad Sheeni vöi Galliano hullusest, ei kirjuta Eesti meedia sellisest isikust nagu Veiko Rämmel - kes sai üksikkandidaadina 130 häält. Parem mitte s-tta torkida, arvavad töenäoliselt ajakirjanikud. Isegi sellise Rämmeli lause peale Vikerraadios - ma olen ostetav, pange mu pangakontole raha - ei reageerinud reporter.
Einselnil on paljuski öigus, kuid kahjuks kirjutab ta väga emotsiooniliselt. Asjale peaks lähenema aga ratsionaalselt.
Meediad on igas demokraatlikus vabariigis ühiskonna valvekoerad. Kuid kas Eestis on? Kas eestlased teavad mida Andrus Ansip ja Co. teevad välismaal? Nad ei tea. Samal ajal kui Ühendriikide vöi Kesk-Euroopa ajakirjandus jälgib väga, väga täpselt, mida nende poliitikud mitte ainult kodus, vaid ka välismaal teevad, ei teata Eestis üldse, mida nende juhid piiride taga toimetavad. Ansip paneb ette ilusa lipsu, völub näole kena naeratuse, patsutab valijat ölale ja asi ongi selge, Tema number kirjutatakse ka valimissedelile kuna oli "ju nii muhe mees!" Sisuliselt ei oska eestlased neile pakutud poliitikasalatiga üldse hakkama saada. Hoopis teistsugune on olukord arenenud demokraatlikes riikides.
Kes teist luges uudist, et veebruaris on Eestis töusnud hinnad pea umbes 15 protsenti? Keegi ei küsi aga, kelle süü see on. Ikka Ansipi valitsuse, kes oskas küll pugeda Eurotsooni ees ja hoida riigimajanduse korras, kuid nüüd? Mida me teeme Eesti vaestega? Kust vötavad inimesed raha toidu ostmiseks?
Kuid selliseid küsimusi ei esita keegi.
Laine Jänes irvitas Neeme Järvile näkku, kuid ta peab mitmeid kultuuriatasheesid - küsimus, kas need ametnikud on oma raha väärt. Jänese söbranna Weidebaum istub Berliinis juba oma seitse aastat! Rotatsioon on neli aastat.
Kas Eestil on teda vaja, kas tema töötulemused on sellised, et Eestil on vöimalik maksta tema ja tema teiste kolleegide palka? Kas tellitakse nüüd Eesti muusikat, muusikuid, kunsti ja teatrit väljamaale rohkem?
Höbemägi polemiseerib nagu alati. Ühe suure lehe peatoimetajana peaks ta hoopis lahendusi pakkuma. Seda ta aga ei oska. EE on kollane leht, kahjuks. Ei mingeid paljastusi, ainult poleemika.
Eesti vajab konkreetseid lahendusi, ka ajakirjanduselt. Eesti probleem saabki alguse just meediatest, kes elavad ja tiksuvad omaette, ei ole häid analüüse, koostööd välismaal elavate autoritega - köik uudised vöetakse agentuuridelt ja neidki toimetatakse nii, et sisu muutub.
Üks konkreetne ettepanek on, et välismaal elavad ühendavad oma jöu ja panevad püsti ühise korraliku ajalehe. Kuid ka välismaal elavad eestlased nagelevad omavahel, kadestavad üksteist ja nii tegutseb igaüks omaette.
Ja kui Höbemägi räägib maffiast, siis loodetavasti on ta vöimeline ka seda töestama - isegi seda pole vöimelised lugejad ühe suure väljaande toimetajalt nöudma.
Lp. hr. Einseln!
Palju tänu, rõõm on kogeda, et vähemalt üks Eesti päevalehtedest on demokraatiale truuks jäänud ja muuhulgas ka meiesuguste mõtteid avaldab. Rõõm on kinnitust saada nendele mõttemõlgutustele, mis meid eesti patrioote siin Tallinnas järjest enam venestuval Lasnamäel päevast päeva vaevavad. Aga enam tekitab meelekibedust see teadmine, et Teie, meie põhimõttekindluse ja aususe eeskuju, lugupeetud “käilakuju” meie hulgast lahkunud olete ja seda kõike eemalt kaugelt kirjutate (nagu ka teine tubli kommunismivastase võitluse veteran hr. Toomepuu!). Sirgjoonelise rindemehena te alahindasite vaenlase salakavalust. Meie, rahvuspatriootide hulka on see vaenlane ajast aega provokaatoreid sokutanud, meie liikumist lõhestanud, ja nii on see ka praegu. Eesti vajab hädasti erakonda, kes seaks oma eesmärgiks eestlaste rahvusliku enesemääramise reaalse elluviimise siin meie ajaloolisel kodumaal. See on meie rahvuse ellujäämise küsimus siin vohava naiivse “multi-kulti” tingimustes, mida suurriigid meile nüüd igast ilmakaarest omaenda äri- ja rahvuslikes huvides peale pressivad. Rahvuslike taotluste lõhestatuse tõttu me seekord veel erakonnani ei jõudnud, otsustati enese teadvustamiseks ära kasutada üksikkandidaatidena kandideerimise võimalust. Teiegi kutsute hääletama üksikkandidaadi poolt ja nii mina isiklikult oma kandidaadi julgustamiseks tegingi. Aga andsin enesele ka aru: üksikkandidaate on liiga palju. Suutnuks me eestlaste protestimeelsed üksikkandidaadid omavahel kokku leppida peamises, näiteks valimisseaduse õiglasemaks tegemise taotluses ja valinuks iga ringkonna jaoks endi hulgast ühe lipukandja, võinuks me Riigikogusse juba seekord oma hääleka esinduse saada. Kahjuks aga seekord jälle nii ei läinud. Vajame hädasti Teie sarnast nimekat ja lugupeetud juhti, kelle ümber koonduda ja kelle abil meedia vaikimismüürist läbi sügavamale eesti rahva teadvusse ja südamesse jõuda vene võimude poolt hoolega lämmatatud rahvustunnet äratama. Teie naasmine siinsesse poliitilisse võitlusse annaks eeskuju ja lootust ka nendele paljudele nooremate põlvede eestlastele, kes pettunult nagu teiegi kodumaalt võõrsile paremat ja rahulikumat elu lähevad otsima. Meil pole kahjuks aega oodata, et “aeg ja riigi kodanikkonna areng parandavad” /seni tehtud poliitilised ?– R.T./ “vead ja Eesti vabariik saab kunagi demokraatlikuks õigusriigiks”. Siin pidevalt lisanduv venelastest kodanikkond ei paranda eesti rahva jaoks midagi, venelaste enamuse siht on siin varem või hiljem jälle vene võim maksma panna, seda ergutab pidevalt Kremli raha ja propaganda. See õnnetus on kiire tulema, kui meie rahvuse patrioodid sellele tendentsile otsustavalt vastu ei astu. Lääneriikide siht ja üsna naiivne unistus on Venemaa demokratiseerimine ja selles taotluses pole eesti rahva säilimine kellelegi pealemeie endi oluliseks sihiks. Tulge tagasi, hr. Einseln, tulge toetama meie nooremat patriootide põlvkonda eesti rahvuslikes taotlustes. Mõttekaaslased, kes me Teid omal ajal ühte väikesesse erakonda lootusrikkalt vastu võtsime, ei ole teid unustanud.
Palju tänu, rõõm on kogeda, et vähemalt üks Eesti päevalehtedest on demokraatiale truuks jäänud ja muuhulgas ka meiesuguste mõtteid avaldab. Rõõm on kinnitust saada nendele mõttemõlgutustele, mis meid eesti patrioote siin Tallinnas järjest enam venestuval Lasnamäel päevast päeva vaevavad. Aga enam tekitab meelekibedust see teadmine, et Teie, meie põhimõttekindluse ja aususe eeskuju, lugupeetud “käilakuju” meie hulgast lahkunud olete ja seda kõike eemalt kaugelt kirjutate (nagu ka teine tubli kommunismivastase võitluse veteran hr. Toomepuu!). Sirgjoonelise rindemehena te alahindasite vaenlase salakavalust. Meie, rahvuspatriootide hulka on see vaenlane ajast aega provokaatoreid sokutanud, meie liikumist lõhestanud, ja nii on see ka praegu. Eesti vajab hädasti erakonda, kes seaks oma eesmärgiks eestlaste rahvusliku enesemääramise reaalse elluviimise siin meie ajaloolisel kodumaal. See on meie rahvuse ellujäämise küsimus siin vohava naiivse “multi-kulti” tingimustes, mida suurriigid meile nüüd igast ilmakaarest omaenda äri- ja rahvuslikes huvides peale pressivad. Rahvuslike taotluste lõhestatuse tõttu me seekord veel erakonnani ei jõudnud, otsustati enese teadvustamiseks ära kasutada üksikkandidaatidena kandideerimise võimalust. Teiegi kutsute hääletama üksikkandidaadi poolt ja nii mina isiklikult oma kandidaadi julgustamiseks tegingi. Aga andsin enesele ka aru: üksikkandidaate on liiga palju. Suutnuks me eestlaste protestimeelsed üksikkandidaadid omavahel kokku leppida peamises, näiteks valimisseaduse õiglasemaks tegemise taotluses ja valinuks iga ringkonna jaoks endi hulgast ühe lipukandja, võinuks me Riigikogusse juba seekord oma hääleka esinduse saada. Kahjuks aga seekord jälle nii ei läinud. Vajame hädasti Teie sarnast nimekat ja lugupeetud juhti, kelle ümber koonduda ja kelle abil meedia vaikimismüürist läbi sügavamale eesti rahva teadvusse ja südamesse jõuda vene võimude poolt hoolega lämmatatud rahvustunnet äratama. Teie naasmine siinsesse poliitilisse võitlusse annaks eeskuju ja lootust ka nendele paljudele nooremate põlvede eestlastele, kes pettunult nagu teiegi kodumaalt võõrsile paremat ja rahulikumat elu lähevad otsima. Meil pole kahjuks aega oodata, et “aeg ja riigi kodanikkonna areng parandavad” /seni tehtud poliitilised ?– R.T./ “vead ja Eesti vabariik saab kunagi demokraatlikuks õigusriigiks”. Siin pidevalt lisanduv venelastest kodanikkond ei paranda eesti rahva jaoks midagi, venelaste enamuse siht on siin varem või hiljem jälle vene võim maksma panna, seda ergutab pidevalt Kremli raha ja propaganda. See õnnetus on kiire tulema, kui meie rahvuse patrioodid sellele tendentsile otsustavalt vastu ei astu. Lääneriikide siht ja üsna naiivne unistus on Venemaa demokratiseerimine ja selles taotluses pole eesti rahva säilimine kellelegi pealemeie endi oluliseks sihiks. Tulge tagasi, hr. Einseln, tulge toetama meie nooremat patriootide põlvkonda eesti rahvuslikes taotlustes. Mõttekaaslased, kes me Teid omal ajal ühte väikesesse erakonda lootusrikkalt vastu võtsime, ei ole teid unustanud.
Kullamaal on hea kommentaar.
Ühes aint ei nõustu temaga, see on "Baltische Rundschau",küüniliselt jäme üldistava artikli promoga.
Umbes-täpselt 150 000 vana ja uuspagulast võiksid teha uue lehe küll. Tingimustel,et see oleks loodud tõeliselt vaba ajakirjanduse reeglite järgi, professionaalsete ajakirjanke kaasamisel ega laseks end lämmatada mingi ambitsioonika seltskonna elik organisatsioonikese kontrolliva eestkoste läbi.
Ja veel, see ei tohiks alla neelata seniseid pagulasajakirjanduslikke väljaandeid, paberlehelisi ja virtuaalseid.
Ühes aint ei nõustu temaga, see on "Baltische Rundschau",küüniliselt jäme üldistava artikli promoga.
Umbes-täpselt 150 000 vana ja uuspagulast võiksid teha uue lehe küll. Tingimustel,et see oleks loodud tõeliselt vaba ajakirjanduse reeglite järgi, professionaalsete ajakirjanke kaasamisel ega laseks end lämmatada mingi ambitsioonika seltskonna elik organisatsioonikese kontrolliva eestkoste läbi.
Ja veel, see ei tohiks alla neelata seniseid pagulasajakirjanduslikke väljaandeid, paberlehelisi ja virtuaalseid.
Mats: "Umbes-täpselt 150 000 vana ja uuspagulast võiksid teha uue lehe küll."
Isiklikult arvan et leht tuleks teha Eestis mitte võõrsil. Välismaalased võiksid seda finantseerida nn. "velvet (või värvilise) revolutsiooni" põhimõtetel.
Isiklikult arvan et leht tuleks teha Eestis mitte võõrsil. Välismaalased võiksid seda finantseerida nn. "velvet (või värvilise) revolutsiooni" põhimõtetel.
Samalt IP numbrilt on siin varem kommenteerinud: Olavi (20:53)
Üsnagi täpselt on eelnevates kommentarides vaetud meedia osa rahva teavitamisel ja oma valitsejate tegevuse kajastamisel. Aga MIKS on see nii? Eesti Meedia Peadirektor on ju seesama Mart Kadastik kes OKUPATSIOONIAJAL kirjutas küll enda, küll väljamõeldud nimede all ilkuvalt halvustavaid artiklikesi teisitimõtlejatest ja vabadusvõitlejatest. Siis teenis ta palehigis okupatsioonivõime ja nüüd - kujundab seesama inimene eesti rahva avalikku arvamust - ja seda peetakse meie riigis igapidi normaalseks ... Kui peale Teist Maailmasõda KÕIGIS Euroopa riikides peeti kohut natsidega koostööd teinute üle siis meil on enamus TIPPPOLIITIKUID endisest kommunistlikust nomenklatuurist kes oma punased kaelarätid vaid trikoloori vastu vahetanud ja isegi sellise fakti nentimist pannakse pahaks. Isegi sõnad rahvus ja Isamaa on kasutusel vaid pidupäevakõnedes ja neid väärtusi esiletõstjaid nimetatakse küll marurahvuslasteks või natsideks ja russofoobideks. Ja seni kuni meil puudub tõeliselt SÕLTUMATU ajakirjandus ja üleriigiline raadio ning televisioon on igasugune lootuski asjade muutusele vaid sinisilmne unistus. Endine NOMENKLATUUR on ringkaitses ja sellest läbimurdmine üksikuil aateinimestel lootusetu.
Ma vastasin eelpool Jüri Böhm'i repliigile et poliitiline opositsioon valitsevale suunale ei tee piisavalt tööd. Asi pole mitte ainult oludes. Tuntakse end dissidendina ja istutakse enamiku ajast urus. Miks mitte sõltumatu raadiojaam (või saadegi), ajalehtki tekitada. Valimistulemus oli loogiline ja pärast kaklust rusikatega õhku vehkida ei ole produktiivne. Ausalt öeldes on paljudes lääneriikides analoogiline olukord. Näiteks on USA-s, nagu teame, plutokraatide-kleptokraatide surmahaardest väljarabelemine vähemalt sama raske
Vene keskvalimiskomisjon soovib saata oma esindajaid Eesti parlamendivalimistele, et tutvuda e-hääletuse praktikaga.
Tema sõnul tekitavad erilist huvi ennetähtaegse hääletamise andmed, millest Eesti valimiskomisjoni andmetel võttis osa ligi kolmandik valijatest.
„See number väljub Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni (OSCE) kehtestatud parameetrite raamidest, kus alati kritiseeritakse suurt ennetähtaegselt hääletanute protsenti,“ ütles Borissov.
http://www.sahinad.ee/eesti-uu...
Tema sõnul tekitavad erilist huvi ennetähtaegse hääletamise andmed, millest Eesti valimiskomisjoni andmetel võttis osa ligi kolmandik valijatest.
„See number väljub Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni (OSCE) kehtestatud parameetrite raamidest, kus alati kritiseeritakse suurt ennetähtaegselt hääletanute protsenti,“ ütles Borissov.
http://www.sahinad.ee/eesti-uu...
Võtan ka veel sõna. BR artikkel oli väga vilets. Ilmselt kirjutatud tendentsiga "poliitkorrektsus igasse ajalehte ja seltskonda". Muidu normaalne ajakirjanik tegi sellise vea, kirjutas, et eestlased on kõik nagu vanamehed Gori piltidel, eestlased ei tea maailma uudiseid, eestlased ju ei oska muid keeli peale eesti keele! Sellest eestlaste eriline harimatus maailma harituse taustal.
Siis tegi ta veel sellise ajakirjandusliku vea, et näitas kaht kirjelduselõnga paralleelis: tänapäeva Eesti ja Hitleri Saksamaa. Kirjanduskompositsiooniliselt on see ju väga hea jutustamisviis, seda on läbi aegade kasutatud (nt. Luuka evangeeliumi algus, kus on paralleelis Ristija Johannese lapsepõlv ja Jeesuse lapsepõlv - suurmehed on teinud kõik üksmeeles juba eostamisest saadik). Kuid ajakijranduses nõnda kahte maad ja mõtteviisi võrrelda on tendentslik.
Siis tegi ta veel sellise ajakirjandusliku vea, et näitas kaht kirjelduselõnga paralleelis: tänapäeva Eesti ja Hitleri Saksamaa. Kirjanduskompositsiooniliselt on see ju väga hea jutustamisviis, seda on läbi aegade kasutatud (nt. Luuka evangeeliumi algus, kus on paralleelis Ristija Johannese lapsepõlv ja Jeesuse lapsepõlv - suurmehed on teinud kõik üksmeeles juba eostamisest saadik). Kuid ajakijranduses nõnda kahte maad ja mõtteviisi võrrelda on tendentslik.
http://www.kesknadal.ee/est/uu...
Jamad ID - hääletusega, mis on vastuolus koguni põhiseadusega.
Jamad ID - hääletusega, mis on vastuolus koguni põhiseadusega.
kõik pole kuld, mis kirjas.
kodumaal nõuab ainult Eesti Päevaleht eelnevat registreerimist
Kommentaarid sellele artiklile on suletud.