1944. aasta hilissuvel alustasid sakslased oma pooldajate evakueerimist Rootsi. Läbirääkimisi Rootsi võimudega põgenike küsimuses pidas Saksa välisministeeriumi ametnik dr. Kleist. Rootsi laevastik sai loa läheneda Saaremaale Karala piirkonnas, kus sakslased avasid 10 - 15 km pikkuse rannalõigu põgenikele. Sakslased andsid endale aru, et kõiki pooldajaid ei suuda nad evakueerida. Rootsi politsei, kes registereeris saabunud põgenikke, hoiab nende isikute andmeid ja tausta siiani saladuses. Ka USA missioon Rootsis abistas põgenikke Baltikumist. Ametlikes dokumentides näidati, et raha eraldati juutide päästmiseks, kuigi juute põgenike hulgas ei olnud. Muidu poleks raha ja muid vahendeid lihtsalt eraldatud. Aastatel 1943 - 44 evakueerisid rootslased sakslaste nõusolekul 6 000 eestirootslast. Rootslaste andmeil jõudis 1944. aasta sügiseks Rootsi umbes 25 000 põgenikku Baltikumist. Neist 23 000 olid pärit Eestist, Lätist 1600, Leedust vaid paarsada ja ilmselt on põgenikud (või siis vähemalt osa neist) kirjas juutidena. Vastasel juhul tulnuks nad ilmselt NL-le välja anda, nagu 1946. aasta veebruari algul 146 Saksa sõjaväes teeninud lätlase - eestlasega juhtus.