Aasta 2001. Taasnoor Eesti Vabariik pole veel jõudnud üles kasvatada professionaalset ametnike põlvkonda. Napib keeleoskust, napib juriidilisi teadmisi, lokkab veel korruptsioon ja võimutsevad kildkondlikud huvid poliitikas. Ja siis astub ametisse värske linnapea, kes on saanud parteilise ülesande kaua läbirääkimiste objektiks olnud Tallinna Vee erastamine lõpule viia. Kes, kus ja kuidas kastuas seda võimuvahetust ära? Kui palju oli seal tegemist omakasupüüdlikkusega, kui palju rumalusega. Meile räägiti ajakirjanduses, et Tallinna Vesi võtab kohustuse välja ehitada ka sadevete kanalisatsioon Tallinnas. Meile anti paljutõotavaid lubadusi, mis osutusid hiljem kõik keerukate juriidiliste sõnastustega varjatud pettuseks. See pettus võimaldab ühel erafirmal nüüd halastamatult Tallinna rahvast koorida, viia maalt välja tsiviliseeritud ärimaailmas ennenägematuid kasumeid. Mõistke seda ometi, head inimesed.! Kahjuks ei ole aga Eestit valitsevad erakonnad huvitatud selle lepingu valmimise peensuste kriminaalkorras uurimisest, et iseennast kohtulikule vastutusele võtta. Sellest hoolimata, et kohus ei pruugigi õigluseni jõuda, sest toonane seadusandluski oli sama puudulik kui ametnike-läbirääkijate oskused. Selles asjas oleks vaja põhjalikku rahvusvahelist uuringut, et Tallinna rahvas sellest needusest päästa - miks peaksime maksma välisfirmale hingehinda omaenda vee eest, mida mitu tallinnlaste põlvkonda on hoolega saastumise eest kaitsnud!

Seda nimetatakse neokolonialismiks.

http://www.pealinn.ee/index.ph...
Tallinna Vee erastamisest.
http://www.ekspress.ee/news/ar...
Andres Raid Tallinna Veest.