Kommentaarid on kirjutatud EWR lugejate poolt. Nende sisu ei pruugi ühtida EWR toimetuse seisukohtadega.
VanemadUuemad
"Väliseesti kogudused lahkuvad EELKst" = vale
väliseesti kogudused otsustasid mitte alluda eelk'le
väliseesti kogudused otsustasid mitte alluda eelk'le
0
0Nii palju loogika vigu! Hea, et on võimalik kuulda teiselt poolt tarka juttu. Hästi tehtud, õp. Tuhkru!
0
0Demagoog Tõhkru on oma nime vääiline,tubli-
0
0Demagoog in English
demagogue, one who manipulates public emotions to gain power or popularity
demagogue, one who manipulates public emotions to gain power or popularity
0
0Demagoogia on kõnedes, diskussioonis, vaidluses, arutluses, propagandas jm toimuv kuulajaskonna sihipärane ja ebaaus mõjutamine.
Enamasti mõjutatakse uskuma asja, mille kohta esitaja teab, et see ei ole õige, et auditoorium jääks valearvamusele ja võtaks vastu sellest tulenevad valed otsused.
Ausas diskussioonis, vaidluses või arutelus püütakse demagoogiat vältida ning tugineda üksnes faktidele ja loogikale.
Sõna tähendus on läbi aja muutunud.
Demagoogia on tihedalt seotud retoorika ehk kõnekunstiga.
Retoorika võib sisaldada demagoogiat, kuid retoorika abil püütakse eeskätt sõnumit ilmekalt, arusaadavalt ja mõjusalt esitada.
Tahtmatu demagoogia võib tuleneda kas sellest, et kõneleja on ise demagoogia ohver, või siis tema emotsionaalsest kontrollimatusest, puudulikest teadmistest ja nõrgast loogikast.
Tahtlik demagoogia võib neid kolme teeselda.
Demagoogiavõtted jagunevad järgmistesse gruppidesse:
Puuduliku loogika peale mängimine
Puudulike teadmiste peale mängimine
Emotsionaalsete reaktsioonide peale mängimine
]Demagoogiavõtteid
Järgmiste võtete puhul oodatakse emotsionaalset reaktsiooni tingimusteta nõustumise kujul:
Argumentum ad hominem (inimesest lähtuv argument): viitamine inimese isiklikele omadustele.
Teine variant: viidatakse autoriteetsele isikule või tekstidele, kelle/mille arvamuses ei tohi kahelda.
Argumentum ad populum (enamusele viitamine): viitamine enamuse arvamusele, üldistele hoiakutele, eelarvamustele, stereotüüpidele.
Järgmiste võtete puhul oodatakse emotsionaalset reaktsiooni, mille puhul inimene leiab, et tal on meeldivam ja lihtsam uskuda seda, mida räägitakse, isegi, kui see tõde ei ole:
Isikliku hinnangu saavutamine:
Hirmutamine, lipitsemine (kiitmine ja meelitamine), kuulajate kasu rõhutamine, kaastunne, lihtrahvalikkus, lõbustamine, mitteverbaalsed hinnangud jne.
Järgmiste võtete puhul oodatakse emotsionaalset reaktsiooni, mille puhul inimene leiab, et ta on halb inimene, kui ei usu seda, mida räägitakse, isegi, kui see tõde ei ole:
Kaotuspositsiooni peale mängimine: "ma lasen ennast maha, kui sa mind ei usu", "ma tunnen ennast nii halvasti, kui sa mind ei usu", "ma nii tahtsin head, ja nüüd sa ei usugi mind"
Uskumise mõjude peale mängimine: "mu väide võib isegi vale olla, aga kui kõik teavad, et see on vale, siis juhtub halbu asju". (vaidlus teisendatakse lahenduse otsimiselt demagoogiale teiste inimeste suhtes, mida näidatakse hädavajalikuna)
Järgmised võtted mängivad puudulike teadmiste peale:
Valetamine: valede, ebaõigete või ebatäpsete andmete esitamine, faktide sihipärane moonutamine või faktide ebaaus valik.
Unustamine: unustatakse juba toimunud vestluse komponente ja muudetakse selle sisu, mängitakse vastase puuduliku mälu peale või teeseldakse puudulikku mälu.
Järgmised võtted mängivad puuduliku loogika peale:
Arutelu aluse vahetamine: arutelu käigus hakatakse samade argumentidega arutlema hoopis teise küsimuse üle või muudetakse sõna tähendust peale mõne selle sõna objektiga seotud asja tõestamist.
Möödarääkimine: vastuargumentidega mittearvestamine, teema vahetamine jmt.
Arusaamatuse teesklemine: keeldutakse vastase võtmeargumente mõistmast, kinnitatakse, et need on arusaamatult ja ebaloogiliselt esitatud.
Keelamine: arutelu käigus mõne argumendi või väite esitamise ebaaus keelamine ("selle üle me ei arutle!", "see on juba otsustatud" vms).
Ringtõestus: soovitav esitatakse tegelikkusena, väide esitatakse eeldusena jne.
Väljajätteline infoesitus: võetakse arvesse ainult osa argumente või tehakse infokaoga üldistus, mida hiljem eelistatakse selle alusinfole.
Esitatakse väide ilma erandite, piirangute, kitsenduste ja ebatäpsuste mainimiseta.
Müra: tuuakse sisse ülearuseid argumente, et muuta teema raskemini hoomatavaks.
Sildistamine: paari vastase argumendi põhjal liigitatakse vastane mõnda tuntud koolkonda ja käitutakse, nagu vastane esitaks ka muus selle koolkonna põhitõdesid (näiteks: A: "minu arvates on tootmine inimese jaoks hädavajalik", B: liigitab A ultraparempoolseks ja sellest tulenevalt üdini destruktiivseks ning ebaausaks inimeseks ja hakkab talle rääkima monopolidest, looduskaitsest ja maksusüsteemist, võib-olla veel üdini emotsionaalsel ja vihasel toonil, A: "ma tahan ainult öelda, et inimene peab sööma ja jooma ikkagi ju", B: jätkab oma teemat veel vihasemalt).
Enamasti mõjutatakse uskuma asja, mille kohta esitaja teab, et see ei ole õige, et auditoorium jääks valearvamusele ja võtaks vastu sellest tulenevad valed otsused.
Ausas diskussioonis, vaidluses või arutelus püütakse demagoogiat vältida ning tugineda üksnes faktidele ja loogikale.
Sõna tähendus on läbi aja muutunud.
Demagoogia on tihedalt seotud retoorika ehk kõnekunstiga.
Retoorika võib sisaldada demagoogiat, kuid retoorika abil püütakse eeskätt sõnumit ilmekalt, arusaadavalt ja mõjusalt esitada.
Tahtmatu demagoogia võib tuleneda kas sellest, et kõneleja on ise demagoogia ohver, või siis tema emotsionaalsest kontrollimatusest, puudulikest teadmistest ja nõrgast loogikast.
Tahtlik demagoogia võib neid kolme teeselda.
Demagoogiavõtted jagunevad järgmistesse gruppidesse:
Puuduliku loogika peale mängimine
Puudulike teadmiste peale mängimine
Emotsionaalsete reaktsioonide peale mängimine
]Demagoogiavõtteid
Järgmiste võtete puhul oodatakse emotsionaalset reaktsiooni tingimusteta nõustumise kujul:
Argumentum ad hominem (inimesest lähtuv argument): viitamine inimese isiklikele omadustele.
Teine variant: viidatakse autoriteetsele isikule või tekstidele, kelle/mille arvamuses ei tohi kahelda.
Argumentum ad populum (enamusele viitamine): viitamine enamuse arvamusele, üldistele hoiakutele, eelarvamustele, stereotüüpidele.
Järgmiste võtete puhul oodatakse emotsionaalset reaktsiooni, mille puhul inimene leiab, et tal on meeldivam ja lihtsam uskuda seda, mida räägitakse, isegi, kui see tõde ei ole:
Isikliku hinnangu saavutamine:
Hirmutamine, lipitsemine (kiitmine ja meelitamine), kuulajate kasu rõhutamine, kaastunne, lihtrahvalikkus, lõbustamine, mitteverbaalsed hinnangud jne.
Järgmiste võtete puhul oodatakse emotsionaalset reaktsiooni, mille puhul inimene leiab, et ta on halb inimene, kui ei usu seda, mida räägitakse, isegi, kui see tõde ei ole:
Kaotuspositsiooni peale mängimine: "ma lasen ennast maha, kui sa mind ei usu", "ma tunnen ennast nii halvasti, kui sa mind ei usu", "ma nii tahtsin head, ja nüüd sa ei usugi mind"
Uskumise mõjude peale mängimine: "mu väide võib isegi vale olla, aga kui kõik teavad, et see on vale, siis juhtub halbu asju". (vaidlus teisendatakse lahenduse otsimiselt demagoogiale teiste inimeste suhtes, mida näidatakse hädavajalikuna)
Järgmised võtted mängivad puudulike teadmiste peale:
Valetamine: valede, ebaõigete või ebatäpsete andmete esitamine, faktide sihipärane moonutamine või faktide ebaaus valik.
Unustamine: unustatakse juba toimunud vestluse komponente ja muudetakse selle sisu, mängitakse vastase puuduliku mälu peale või teeseldakse puudulikku mälu.
Järgmised võtted mängivad puuduliku loogika peale:
Arutelu aluse vahetamine: arutelu käigus hakatakse samade argumentidega arutlema hoopis teise küsimuse üle või muudetakse sõna tähendust peale mõne selle sõna objektiga seotud asja tõestamist.
Möödarääkimine: vastuargumentidega mittearvestamine, teema vahetamine jmt.
Arusaamatuse teesklemine: keeldutakse vastase võtmeargumente mõistmast, kinnitatakse, et need on arusaamatult ja ebaloogiliselt esitatud.
Keelamine: arutelu käigus mõne argumendi või väite esitamise ebaaus keelamine ("selle üle me ei arutle!", "see on juba otsustatud" vms).
Ringtõestus: soovitav esitatakse tegelikkusena, väide esitatakse eeldusena jne.
Väljajätteline infoesitus: võetakse arvesse ainult osa argumente või tehakse infokaoga üldistus, mida hiljem eelistatakse selle alusinfole.
Esitatakse väide ilma erandite, piirangute, kitsenduste ja ebatäpsuste mainimiseta.
Müra: tuuakse sisse ülearuseid argumente, et muuta teema raskemini hoomatavaks.
Sildistamine: paari vastase argumendi põhjal liigitatakse vastane mõnda tuntud koolkonda ja käitutakse, nagu vastane esitaks ka muus selle koolkonna põhitõdesid (näiteks: A: "minu arvates on tootmine inimese jaoks hädavajalik", B: liigitab A ultraparempoolseks ja sellest tulenevalt üdini destruktiivseks ning ebaausaks inimeseks ja hakkab talle rääkima monopolidest, looduskaitsest ja maksusüsteemist, võib-olla veel üdini emotsionaalsel ja vihasel toonil, A: "ma tahan ainult öelda, et inimene peab sööma ja jooma ikkagi ju", B: jätkab oma teemat veel vihasemalt).
0
0Samalt IP numbrilt on siin varem kommenteerinud: rõõmus petetu! (05:06)
Kodu-Eesti peapiiskop muidugi nii ebaviisakas ei ole, et vastaks samaga ebaviisakale ebasoovitavaks kuulutamise ja tuleks ikka kohale. Peapiiskopi kohalviibimist saabki ainult kaasateenimisena tõlgendada. Praost Vaga teatas aga avalikult (samas väljaandes allpool lugeda) järgmist: "Lakewoodi Pühavaimu koguduse juhatus ja nõukogu ei näe õigeks ega soovitavaks, et EELK peapiiskop või piiskop teeniksid kaasa teenistusel." Teisisõnu tähendab see: ärge tulge. Miks siis nüüd virisetakse, ei ei tuldud?
0
0Ega virisetagi, lihtsalt kommenteeritakse fakti.
Aga külaskäimisega ja külaliseks olemisega on omad kirjutamata kombed, kurb kui neid peab avalikult meelde tuletama. Diplomaatilist etiketti ja vihjeid läbi selle näikse ju tundvat, kui viimasele pühapäevasele teenistusele mõelda.
Tegelikult kogu jutu põhjuseks on ju avalike suhete spetsialisti seletus.
Aga külaskäimisega ja külaliseks olemisega on omad kirjutamata kombed, kurb kui neid peab avalikult meelde tuletama. Diplomaatilist etiketti ja vihjeid läbi selle näikse ju tundvat, kui viimasele pühapäevasele teenistusele mõelda.
Tegelikult kogu jutu põhjuseks on ju avalike suhete spetsialisti seletus.
0
0Samalt IP numbrilt on siin varem kommenteerinud: rõõmus petetu! (05:06), petetu, aga ikka rõõmus (11:08)
In Memoriam - praost emeritus Johannes Aarik
...jaanikuuõhtune moto: Sirelid õits`vad kui meeletud, võttes mu meeled keeletuks...!
Kuni kevadsuviste õite ajani kogusin mälestuslõngasid Eestis, mida tunnetada, sest lahkus tore vanahärra praost emeritus Johannes Aarik keset Eestimaa sügavat talve 2011.a. küünlakuus.
Olen tundnud suurt poolehoidu tagasihoidliku ja väärika, kuid suure rännumehe Johannes Aariku pika elutee jälgimisel, põimides hetki tema mälestusteloo kokkuvõtteks, meenutusteks...
Praost emeritus Johannes Aarik sündis 7. maikuupäeval 1912. aastal Võnnu vallas Tartumaal, praeguse Tartu – Räpina maantee lähedal Hammastes, kus tänapäevast maanteed palistavat paplialleed märgates tuleks autost-raudruunal kiirust vähendada ning pöörata enne teeveerel asuvat kollast majakest paremale.
Taluhoonete asukoht on avara põldudemassiivi keskel mõnusal künkal, kuhu on kokkuveetud mõned vahvalt suured kivimürakad, millistele ronides tunned õhtuse suvepäikese rauget soojust, mis tuleb kui kivi sisemusest ja annab rahutunde kehale ja hingele. Talu õues kasvaval iidsel pärnapuul võid kätega tüve emmates olla kui looduslaps, tundes lembepuu mõjuvälja ja ammutades omale looduse ürgset energiat, - nii ka siis rahuneb rahutu inimhing nagu metsaviirg silmapiiril suveõhtu sumedas vines.
See paik oli Johannese sünnikoht.
Kooliteed alustas poisike Võnnu algkoolides, hiljem juba Hugo Treffneri gümnaasiumis Taaralinnas. Haritud noormees läks vabatahtlikuna Eesti Vabariigi kaitseväkke ja sai armeeteenistuses allohvitseriks. Tartu ülikooli usuteaduskonna lõpetas 25-aastane nooruk 1937.a.
Tallinna Toomkirikus ordineeriti noor vaimumees piiskop dr. Rahamägi poolt 1938.aastal ja nii algas noore vaimuliku pikk elutee. Päästes end sõja jalust ja vene okupatsioonist, asus Johannes 1944.a Saksamaale ja oli Geislingeni Eesti põgenikelaagri noorteõpetaja, kuni siirdus 1950.aastal Ameerika Ühendriikidesse Connecticuti osariiki. Järgnevalt asus ta Los Angelese Peetri koguduse õpetajaks ning abiellus psühholoogia magister Ella Toometiga 1959.a, kellest sai ka kiriku organist.
1963.a valiti Aarik Austraalia Adelaide eesti koguduse õpetajaks, kus teenis 37 aastat, sellest praostina 14 aastat kuni pensionile jäämiseni 2000.aastal.
Uuel eluetapil naases vaimulik vanapaar iseseisvuse taastanud Eesti Vabariiki 2000ndal aastal,
kus asuti elama Ella Toomet (Tomson) lapsepõlve kodumajja Tallinnas Hiiu Rahu tänav 19.
Nii saabuti vabasse Eestisse tagasi, et nautida 88-aastaselt vanaduspõlve koduses Eestis.
Ajaloo keerdkäikude selgituseks võib lisada, et abikaasa Ella kodumaja Rahu tänaval oli Ella vanemate nõusolekul elukohaks ka vene vangilaagrist naasnud „Otto Tief`i 1944.a –vahevalitsuse“ ministrile hr.Arnold Susile ning tema tütrele Helile.
Samuti peatus Rahu tänaval Eestis olles tolleaegne vene demokraadist Nobeli kirjanduspreemia laureaat Aleksandr Solzenitsõn, kes tol ajal kirjutas Eestis maapaos olles Arnold Susi toetusel Kopli-Mardi talus oma maailmakuulsat teost „GULagi arhipelaag“.
Ja nüüdse sajandi alguskümnendi aastad veetis vanahärra Rahu tänaval oma vennapoja Reinu hooldusel, kes taastas oma isa ja onu Johannese kodutalu Võnnus ning kasvatab seal eduka põllumehena mitmesajal hektaril teravilja ja see korras talupidamine tegi vanahärrale alati rõõmu.
Praost emeritus Johannes Aarik puhkab nüüd Tallinnas Hiiu Rahu kalmistul koos oma abikaasa Ella Aarik-Toometiga, kes lahkus meie hulgast 2001.aastal.
Johannes tavatses kasutada oma kiriklikul jutlusel sõnu - „Tegutse ja tee, mida Jumal ütleb.”
„Jumal on armastus.“
Puhake rahus, olgu kodumuld teile kerge!
Mälestades,
Mati Pungas, Tallinnas 4. juunikuupäeval; Eesti lipu päeval 2011. a
...jaanikuuõhtune moto: Sirelid õits`vad kui meeletud, võttes mu meeled keeletuks...!
Kuni kevadsuviste õite ajani kogusin mälestuslõngasid Eestis, mida tunnetada, sest lahkus tore vanahärra praost emeritus Johannes Aarik keset Eestimaa sügavat talve 2011.a. küünlakuus.
Olen tundnud suurt poolehoidu tagasihoidliku ja väärika, kuid suure rännumehe Johannes Aariku pika elutee jälgimisel, põimides hetki tema mälestusteloo kokkuvõtteks, meenutusteks...
Praost emeritus Johannes Aarik sündis 7. maikuupäeval 1912. aastal Võnnu vallas Tartumaal, praeguse Tartu – Räpina maantee lähedal Hammastes, kus tänapäevast maanteed palistavat paplialleed märgates tuleks autost-raudruunal kiirust vähendada ning pöörata enne teeveerel asuvat kollast majakest paremale.
Taluhoonete asukoht on avara põldudemassiivi keskel mõnusal künkal, kuhu on kokkuveetud mõned vahvalt suured kivimürakad, millistele ronides tunned õhtuse suvepäikese rauget soojust, mis tuleb kui kivi sisemusest ja annab rahutunde kehale ja hingele. Talu õues kasvaval iidsel pärnapuul võid kätega tüve emmates olla kui looduslaps, tundes lembepuu mõjuvälja ja ammutades omale looduse ürgset energiat, - nii ka siis rahuneb rahutu inimhing nagu metsaviirg silmapiiril suveõhtu sumedas vines.
See paik oli Johannese sünnikoht.
Kooliteed alustas poisike Võnnu algkoolides, hiljem juba Hugo Treffneri gümnaasiumis Taaralinnas. Haritud noormees läks vabatahtlikuna Eesti Vabariigi kaitseväkke ja sai armeeteenistuses allohvitseriks. Tartu ülikooli usuteaduskonna lõpetas 25-aastane nooruk 1937.a.
Tallinna Toomkirikus ordineeriti noor vaimumees piiskop dr. Rahamägi poolt 1938.aastal ja nii algas noore vaimuliku pikk elutee. Päästes end sõja jalust ja vene okupatsioonist, asus Johannes 1944.a Saksamaale ja oli Geislingeni Eesti põgenikelaagri noorteõpetaja, kuni siirdus 1950.aastal Ameerika Ühendriikidesse Connecticuti osariiki. Järgnevalt asus ta Los Angelese Peetri koguduse õpetajaks ning abiellus psühholoogia magister Ella Toometiga 1959.a, kellest sai ka kiriku organist.
1963.a valiti Aarik Austraalia Adelaide eesti koguduse õpetajaks, kus teenis 37 aastat, sellest praostina 14 aastat kuni pensionile jäämiseni 2000.aastal.
Uuel eluetapil naases vaimulik vanapaar iseseisvuse taastanud Eesti Vabariiki 2000ndal aastal,
kus asuti elama Ella Toomet (Tomson) lapsepõlve kodumajja Tallinnas Hiiu Rahu tänav 19.
Nii saabuti vabasse Eestisse tagasi, et nautida 88-aastaselt vanaduspõlve koduses Eestis.
Ajaloo keerdkäikude selgituseks võib lisada, et abikaasa Ella kodumaja Rahu tänaval oli Ella vanemate nõusolekul elukohaks ka vene vangilaagrist naasnud „Otto Tief`i 1944.a –vahevalitsuse“ ministrile hr.Arnold Susile ning tema tütrele Helile.
Samuti peatus Rahu tänaval Eestis olles tolleaegne vene demokraadist Nobeli kirjanduspreemia laureaat Aleksandr Solzenitsõn, kes tol ajal kirjutas Eestis maapaos olles Arnold Susi toetusel Kopli-Mardi talus oma maailmakuulsat teost „GULagi arhipelaag“.
Ja nüüdse sajandi alguskümnendi aastad veetis vanahärra Rahu tänaval oma vennapoja Reinu hooldusel, kes taastas oma isa ja onu Johannese kodutalu Võnnus ning kasvatab seal eduka põllumehena mitmesajal hektaril teravilja ja see korras talupidamine tegi vanahärrale alati rõõmu.
Praost emeritus Johannes Aarik puhkab nüüd Tallinnas Hiiu Rahu kalmistul koos oma abikaasa Ella Aarik-Toometiga, kes lahkus meie hulgast 2001.aastal.
Johannes tavatses kasutada oma kiriklikul jutlusel sõnu - „Tegutse ja tee, mida Jumal ütleb.”
„Jumal on armastus.“
Puhake rahus, olgu kodumuld teile kerge!
Mälestades,
Mati Pungas, Tallinnas 4. juunikuupäeval; Eesti lipu päeval 2011. a
0
0Kommentaarid sellele artiklile on suletud.
