1991. aasta 24. augustil olid Moskvas Vene NFSV president Jeltsini juures Rüütel, Toome, Müllerson ja Almann, kes tegid Vene NFSV presidendile selgeks, et milleks on vaja tunnustada Eesti iseseisvust. Jeltsin nõustus ja vastav ukaas koostati veel samal päeval.
NB! Nagu Tartu rahu sõlmimise aegu, nii oli ka siis oma roll “teatud jookidel”!
Vene NFSV oli iseseisvunud juba 1990. aasta 12. juunil ja seega kuulus Eesti Vabariik NSV Liidu koosseisu ka ilma Venemaata. NSV Liit oli rahvusvahelise finantseliidi projekt.
http://www.paksplace.com/skull...
USA president Bush teatas 22. augustil, et aeg ei ole veel küps Balti riikide iseseisvuse tunnustamiseks.
Vastavalt Teheran – Jalta kokkulepetele kuulus Baltikum NSV Liidu mõjusfääri ja iseseisvumist pidi esimesena tunnustama NSV Liidu keskvõim, nüüd siis eesotsas Gorbatšoviga.
Suurbritannia välisminister Douglas Hogg kõigepealt uuris, kuidas kavatsetakse Eestis tagada vene vähemusrahvuse huvid, soovitav oleks olnud kodakondsuse nullvariant.
--------------
Vene Nõukogude Föderatiivse Sotsialistliku Vabariigi presidendi Seadlus Eesti Vabariigi riikliku iseseisvuse tunnustamisest
1.Seoses Eesti Vabariigi Ülemnõukogu otsusega riikliku iseseisvuse väljakuulutamise kohta tunnustada Eesti Vabariigi riiklikku iseseisvust.
2.VNFSV Välisministeeriumil viia läbi vastavad läbirääkimised ning kirjutada alla lepe diplomaatiliste suhete kehtestamisest VNFSV ja Eesti Vabariigi vahel.
3.Kutsuda NSVL presidenti üles tunnustama Eesti Vabariigi riiklikku iseseisvust ja viima läbi läbirääkimisi riikidevaheliste suhete reguleerimiseks NSVL ja Eesti Vabariigi vahel.
4.Kutsuda maailma riike üles tunnustada Eesti Vabariigi riiklikku iseseisvust.
VNFSV president Boriss Jeltsin
Moskva, Kreml
24.augustil 1991