Õige teema,
aga isiku eraellu tungimine võib mõnel juhul olla õigustatud,
ja seda peamiselt valitaval või ühiskondlikult vastutaval positsioonil asuva isiku suhtes.
Antud minikaameraga jälitamine pandi toime isiku erakäike uurides,
vihje oli tugevalt viimase homoseksuaalsusele,
millega taheti luua emotsionaalselt halvustavat värvingut hoopis teise isiku, mitte jälitatava vastu.
Kohus peaks näitama,
kellel on õigus.
Ja kulla Aino Sibert!
Pressiesindaja (kokkukirjutatult) on ametikoha nimetus,
see on midagi muud kui ajakirjanduse esindaja.
Eesti ajakirjandus on muidugi viletsam kui Põhjamaade oma,
kitsaspektrilisem kui Venemaa oma,
kuid veidikese parem kui Läti oma.
Õnneks on veel arenguruumi.
Kajuks on ka allakäigu märke,
näiteks osa ajakirjanduse pätistumine,
mille näiteks on diskoriraadiod,
kus vastava ettevalmistuseta inimestelt on omanikud ootamatult asunud ajakirjanduslikku lähenemist nõudma.
Teie näide on TV-3 talk-show, mida juhib endine Tillanderi juveeliäri röövel, kes röövellikke võtteid rakendab nüüd TV-ajakirjandusse.
Ja lõpuks poliitiliselt müüdavad ajakirjanikud, kes paar kuud enne valimist osutuvad mõne populistliku erakonna lakekrantsideks.
Nii on lood siinpool sood.

Ma tänan vastuse eest ja olen rôômus, et ajakirjanike teema on leidnud suurt vastukaja.
Teil on ka ôigus - Kärmas lähenes oma saates väga lähedale piiri, kust algab isiku eraelu kaitse. Sellel, kas inimesel on homoseksuaalsed kaldvused vôi mitte, ei ole avalik-ôiguslik huvi. Kuid teiselt poolt oli saate teema - Junolainen paigutab soojadele kohtadele oma lähituttavaid (vôi isegi seksuaalpartnereid) ning ei ole ühiskonna huvides, et maksumaksjate rahadega makstakse kinni teatud ametikohale palgatud mittekompetentsete isikute palkasid. .
Siin seisab ajakirjanik loomulikult raske ülesande ees - kuidas oma väiteid tôestada. Sest just tôenduseks peab ta esitama selle, et Junolaisel on olemas isiklikud suhted palgatud isikuga... Eesti on aga nii väike, et lähisümbruskond oli kindlasti juba enne saadet teadlik intiimsetest faktidest ning arvatavasti andis keegi ajakirjandikule vihje. Jälgides Schröderi nn. abielukriisist avaldatuid artikleid ja liidukantsleri pöördumist kohtu poole, siis on see tekitanud ajakirjanduses pilkamiselaine, mis näitab, et teatud kommentaaridele ei tasuks üldse pöörata tähelepanu, abielukriisid ning homoseksuaalsus on täielikult normaalsed nähtused ühiskonnas. Siingi kohal vôin tuua näite -saksa ühe populaarse uudistelugeja homoseksuaalsusest teatati üllatades ajakirjanduses. Oma populaarsust ei kaotanud ta seetôttu sugugi, vaid ütles alles hiljuti, et tore, kui tuli välja, nüüd vôin vabalt hingata. Loomulikult soovin ma südamest ka loota, et justiits on kompetentne ajakirjanduseetiliste küsimustega tegelema ning pressi esindajate töö eetika- ja moraalokoodeks saaks kokku panduks kooskôlas justiitsiga.
Kogun kôik arvamused kokku ning püüan hiljem nende pôhjal kirjutada rohkem.
Lugupidavalt Aino Siebert

Mõnes mõttes isegi rohkem kui meil siin skandinaaviamaades. Ja sotsialismi on ka seal Eestis vähem. Ainult et kahjuks rahagi...

Eestis on palju vabam ajakirjandus kui Kanadas.