Ega Andres Laiapea ometi usu, et praegune Riigikogu oleks pädev andma hinnangut nii olulisele küsimusele.
Vabadusvõitlejad oleks ammu tulnud vabadusvõitlejateks kuulutada, aga Mart Laar ei ole kunagi sõjameestest hoolinud, vaid ta on neid kasutanud kui deodoranti, et oma vääritu partei musti tegusid varjata ja haisu minema juhtida.
Laiapea jutt aga teeb valvsaks: kuigi mul pole küsimusi ei endise ega praeguse nn isamaaliidu kohta, ei ole ma nõus punastega samale poolele astuma.
Heinold Okas on mitmel korral välja andnud raamatuid, kus juhib tähelepanu vabadussõjalaste saatusele, ka Evy Laamann on korduvalt oma mälestusteraamatutes kutsunud inimesi mõistusele ja rääkinud Artur Sirgu ja teiste saatusest, kuid keegi ju ei kuula neid. Kõik on nii ortodokssed laarlased, et lase aga olla...
Mul on kurb ja kahju. Aga provoktasiooniga ka kaasa ei taha minna. Andres laiapea on ikka seni jätnud endast mulje kui vasakule eksinust. Nii arvan, et tahab ta praegugi vaid vett sogasemaks ajada, mitte ei huvitu tõest ega õiglusest.
PS Õiged sõjamehed, 1941. aasta vabatahtlikud, on valdavalt Walhallas.