Kommentaarid on kirjutatud EWR lugejate poolt. Nende sisu ei pruugi ühtida EWR toimetuse seisukohtadega.
VanemadUuemad
0
0http://et.wikisource.org/wiki/...)
Näiteks Tartu rahulepingu viies paragrahv räägib Eesti alalisest neutraliteedist. Seni, kuni Eestil pole sellist staatust, nagu on hetkel Šveitsil, ei ole mõtet rääkida isegi Eesti poolsest rahulepingu täitmisest.
1936. aasta 14. novembril algas kindral Reegi ja kolonel Maasingu kaks nädalat kestnud salajane visiit Saksamaale. Sõlmitud kokkulepe andis Saksamaale õiguse kasutada Eesti territooriumi Nõukogude Liidu vastasteks sõjalisteks operatsiooonideks. Saksa pool andis garantii, et Eesti iseseisvust ei likvideerita ja Saksa väed lahkuvad peale sõjalise operatsiooni lõppemist.
1938. aasta märtsis enne Memeli (Klaipeda) piirkonna okupeerimist teatas Saksamaa esindaja, et Balti riikide erapooletus eelseisvas sõjas on „undenkbar“ ja soovitas Leedul langetada otsus – „entweder – oder“, lisades, et Eesti on selle küsimuse juba lahendanud positiivselt.
1938. aasta 27. septembri Itaalia Tallinna saadiku memo Rooma.
Eesti, Läti ja Poola on valmis võtma enda peale Saksamaa kaitsmise, kui Nõukogude Liit peaks ründama Saksamaad läbi Balti riikide.
1938. aasta detsembri keskel kohtus Maasing Saksa mereväeatašee Boniniga.
Otsustati, et Eesti ja Soome püüavad säilitada näilist neutraliteeti, et vältida Nõukogude enneaegset rünnakut, samas peab ajakirjanduses vältima Saksa vastaseid avaldusi.
Pilsudski aegne Poola oli Saksamaa liitlane. Hiljem tulid Poolas võimule Inglise orientatsiooniga poliitikud ja Danzigi koridori suhtes kokkuleppele ei jõutud.
1939. aasta 26. jaanuaril toimunud von Ribbentropi ja Becki kohtumine ei andnud tulemusi ja liitu NLiidu vastu ei saavutatud. Von Ribbentropi visiit Poola ja selle ebaõnnestumine oli pöördepunktiks Euroopa poliitikas. Poolakate keeldumine NLiidu vastasest liidust tähendas ka Eesti Saksamaale orienteeritud neutraliteedipoliitika pankrotti.
Veel variante
1,Tartu rahu muutus kehtetuks, kui nn peaminister presidendi ülesannetes Uluots kutsus avalikult Eesti kodanikke üles NSVLga käivasse sõtta minema. Sel juhul kaotas Tartu rahu kehtivuse Sinimägede lahingutes.
2. Seoses Eesti saamisega NATO liikmeks.
3. Eesti toetas 2008. aasta Vene - Georgia sõjas Georgiat.
Näiteks Tartu rahulepingu viies paragrahv räägib Eesti alalisest neutraliteedist. Seni, kuni Eestil pole sellist staatust, nagu on hetkel Šveitsil, ei ole mõtet rääkida isegi Eesti poolsest rahulepingu täitmisest.
1936. aasta 14. novembril algas kindral Reegi ja kolonel Maasingu kaks nädalat kestnud salajane visiit Saksamaale. Sõlmitud kokkulepe andis Saksamaale õiguse kasutada Eesti territooriumi Nõukogude Liidu vastasteks sõjalisteks operatsiooonideks. Saksa pool andis garantii, et Eesti iseseisvust ei likvideerita ja Saksa väed lahkuvad peale sõjalise operatsiooni lõppemist.
1938. aasta märtsis enne Memeli (Klaipeda) piirkonna okupeerimist teatas Saksamaa esindaja, et Balti riikide erapooletus eelseisvas sõjas on „undenkbar“ ja soovitas Leedul langetada otsus – „entweder – oder“, lisades, et Eesti on selle küsimuse juba lahendanud positiivselt.
1938. aasta 27. septembri Itaalia Tallinna saadiku memo Rooma.
Eesti, Läti ja Poola on valmis võtma enda peale Saksamaa kaitsmise, kui Nõukogude Liit peaks ründama Saksamaad läbi Balti riikide.
1938. aasta detsembri keskel kohtus Maasing Saksa mereväeatašee Boniniga.
Otsustati, et Eesti ja Soome püüavad säilitada näilist neutraliteeti, et vältida Nõukogude enneaegset rünnakut, samas peab ajakirjanduses vältima Saksa vastaseid avaldusi.
Pilsudski aegne Poola oli Saksamaa liitlane. Hiljem tulid Poolas võimule Inglise orientatsiooniga poliitikud ja Danzigi koridori suhtes kokkuleppele ei jõutud.
1939. aasta 26. jaanuaril toimunud von Ribbentropi ja Becki kohtumine ei andnud tulemusi ja liitu NLiidu vastu ei saavutatud. Von Ribbentropi visiit Poola ja selle ebaõnnestumine oli pöördepunktiks Euroopa poliitikas. Poolakate keeldumine NLiidu vastasest liidust tähendas ka Eesti Saksamaale orienteeritud neutraliteedipoliitika pankrotti.
Veel variante
1,Tartu rahu muutus kehtetuks, kui nn peaminister presidendi ülesannetes Uluots kutsus avalikult Eesti kodanikke üles NSVLga käivasse sõtta minema. Sel juhul kaotas Tartu rahu kehtivuse Sinimägede lahingutes.
2. Seoses Eesti saamisega NATO liikmeks.
3. Eesti toetas 2008. aasta Vene - Georgia sõjas Georgiat.
0
0Kas lääneriigid ikkagi konkreetselt nõudsid kehtiva lepingu uuega asendamist? Tõenäosem on et Eesti ei selgitanudki et põhiseaduse ei võimalda ilma rahvahääletuseta uut lepingut sõlmida ja rahvas uut lepingut ei soovi. See et Venemaa kehtivat lepingut ja Eesti iseseisvust ei soovi tunnustada, ei saa tühistada ÜRO ja teiste riikide tunnustamisi. Kui Eesti teiste riikide tunnustamist ei ostnud, siis on inetu seda Venemaalt ostma hakata.
0
0EV territooriumil võõrvägesid enam ei ole...
http://www.hot.ee/nommevalitsu...
Juulilepped, mis allkirjastati president Meri poolt 1994. aasta 26. juulil Moskvas, Mart Laari valitsus kiitis need heaks sama aasta 7. novembril ja Riigikogu ratifitseeris 1995. aasta 20. detsembril.
Artikkel 8
Vene Föderatsioon annab Eesti Vabariigile üle kogu kinnisvara, mis on relvajõudude käsutuses ja kasutuses.
Nimetatud vara üleandmise-vastuvõtmise kord määratakse kindlaks Eesti Vabariigi Kaitseministeeriumi ja Vene Föderatsiooni volitatud isikute poolt.
Kõik pooltevahelised rahalised, varalised ja muud pretensioonid, mis on seotud relvajõudude viibimisega Eesti Vabariigi territooriumil, kaasa arvatud relvajõudude poolt tekitatud ökoloogiline ja muu kahju, loetakse täielikult ja lõplikult reguleerituks käesoleva lepinguga selle jõustumise momendist alates.
http://www.postimees.ee/702430...
Lepingu alusel on Vene sõjaväepensionäridel, kes on siiani saanud Venemaalt pensioni relvajõududes teenimise eest, õigus saada Eestist pensioni Eestis omandatud staaži eest kooskõlas koostöölepingu sätetega.
http://www.hot.ee/nommevalitsu...
Juulilepped, mis allkirjastati president Meri poolt 1994. aasta 26. juulil Moskvas, Mart Laari valitsus kiitis need heaks sama aasta 7. novembril ja Riigikogu ratifitseeris 1995. aasta 20. detsembril.
Artikkel 8
Vene Föderatsioon annab Eesti Vabariigile üle kogu kinnisvara, mis on relvajõudude käsutuses ja kasutuses.
Nimetatud vara üleandmise-vastuvõtmise kord määratakse kindlaks Eesti Vabariigi Kaitseministeeriumi ja Vene Föderatsiooni volitatud isikute poolt.
Kõik pooltevahelised rahalised, varalised ja muud pretensioonid, mis on seotud relvajõudude viibimisega Eesti Vabariigi territooriumil, kaasa arvatud relvajõudude poolt tekitatud ökoloogiline ja muu kahju, loetakse täielikult ja lõplikult reguleerituks käesoleva lepinguga selle jõustumise momendist alates.
http://www.postimees.ee/702430...
Lepingu alusel on Vene sõjaväepensionäridel, kes on siiani saanud Venemaalt pensioni relvajõududes teenimise eest, õigus saada Eestist pensioni Eestis omandatud staaži eest kooskõlas koostöölepingu sätetega.
0
0Kommentaarid sellele artiklile on suletud.
