See, mis ei õnnestunud 1924. aasta 1. detsembril...

EW riigijuhtidel olid tihti riigi, ettevõtte ja enda rahakott segi aetud ja aastal 1934, kui oli oht, et võimule tuleb opositsioon ja ees ootab kohtu alla minek, otsustati sõjaväelise riigipöörde kasuks.
http://wwx.postimees.ee/030204...
Venelased kiitsid heaks Pätsi kava riigipöörde teostamiseks, kuid olid vastu kindral Johan Laidoneri kaasamisele. Riigipöörde eelsetes konsultatsioonides lubas Päts venelastele Laidonerist eemale hoida (vahetult enne riigipööret oli Päts sunnitud väitma, et ta ei saa ühekorraga lahti öelda Larkast ja Laidonerist ning peab valima ühe kahest halvast).
Pärast 1934. aasta 12. märtsi riigipööret saadik Ustinovile saadetud kirjas avaldas Moskva lootust, et järgnevalt kõrvaldab Nõukogude Liidu "vana sõber" ka Laidoneri. Venelased polnud rahul, et Päts ei suutnud või ei tahtnud Laidoneri kõrvaldada.
NL-i luure üks juhte Pavel Sudoplatov kirjutab oma mälestustes: «Vahest kõige muljetavaldavam oli meie residendi V. Jakovlevi korraldatud koostöö Eestis. Ehkki Eesti president Konstantin Päts ei kirjutanud 1930. aastal alla värbamiskohustusele koostööks GPUga, oli ta sellest hoolimata meie rahalisel ülalpidamisel kuni 1940. aastani. Kui ma õigesti mäletan, oli selle kohta koguni NSV Liidu valitsuse eraldi otsus.
http://vapsid.weebly.com/
Konstantin Päts oli isehakanud EW president (said kahepealegi Laidoneriga kokku vähem hääli kui Larka üksinda) ja hilisem NLiidu personaalpensionär (1905. aasta revolutsioonilise tegevuse eest).

http://www.maaleht.ee/news/uud...
Kindral Laidoner teatas peale kohtumist Soome presidendi Pehr Evind Svinhufvudiga Viimsis 1934. aasta 19. augustil, et kauaks meil enam iseseisvust pole...