Ebaseaduslik võim oli Eestis juba aastast 1934

EW riigijuhtidel olid tihti riigi, ettevõtte ja enda rahakott segi aetud ja aastal 1934, kui oli oht, et võimule tuleb opositsioon ja ees ootab kohtu alla minek, otsustati sõjaväelise riigipöörde kasuks.
http://wwx.postimees.ee/030204...
Venelased kiitsid heaks Pätsi kava riigipöörde teostamiseks, kuid olid vastu kindral Johan Laidoneri kaasamisele. Riigipöörde eelsetes konsultatsioonides lubas Päts venelastele Laidonerist eemale hoida (vahetult enne riigipööret oli Päts sunnitud väitma, et ta ei saa ühekorraga lahti öelda Larkast ja Laidonerist ning peab valima ühe kahest halvast).
Pärast 1934. aasta 12. märtsi riigipööret saadik Ustinovile saadetud kirjas avaldas Moskva lootust, et järgnevalt kõrvaldab Nõukogude Liidu "vana sõber" ka Laidoneri. Venelased polnud rahul, et Päts ei suutnud või ei tahtnud Laidoneri kõrvaldada.
NL-i luure üks juhte Pavel Sudoplatov kirjutab oma mälestustes: «Vahest kõige muljetavaldavam oli meie residendi V. Jakovlevi korraldatud koostöö Eestis. Ehkki Eesti president Konstantin Päts ei kirjutanud 1930. aastal alla värbamiskohustusele koostööks GPUga, oli ta sellest hoolimata meie rahalisel ülalpidamisel kuni 1940. aastani. Kui ma õigesti mäletan, oli selle kohta koguni NSV Liidu valitsuse eraldi otsus.
http://vapsid.weebly.com/
Konstantin Päts oli isehakanud EW president (said kahepealegi Laidoneriga kokku vähem hääli kui Larka üksinda) ja hilisem NLiidu personaalpensionär (1905. aasta revolutsioonilise tegevuse eest).

http://www.maaleht.ee/news/uud...
Kindral Laidoner teatas peale kohtumist Soome presidendi Pehr Evind Svinhuf¬vudiga Viimsis 1934. aasta 19. augustil, et kauaks meil enam iseseisvust pole...

1940. aasta 9. augustil, mil klaariti USA poolt esitatud protestinooti oma riigi kodanike varade natsionaliseerimise asjus NSV Liidu poolt nn okupeeritud aladel, kadus võrdväärsete partnerite, USA ja NSV Liidu, vahel tehtud kompromissi tulemusena Balti küsimuses termin “okupatsioon” ja asendus mõistega “teatud territooriumide inkorporeerimisega” ("Postimees" 06.04.1994). See USA - poolne järeleandmine NSV Liidule, kes muidu poleks protestinoodi teksti aktsepteerinud, on põhimõttelise tähtsusega.
Nimelt rahvusvahelise õiguse terminil “okupatsioon” on kindel tähendus, mõistet “teatud alade inkorporeerimist” võib tõlgendada aga suvaliselt. Eesti kuld jäi USA-sse EW ja eraisikute võlgade katteks ning maha jäänud USA varade kompensatsiooniks. Eesti endine suursaadik USA-s esindas mitte EW-d kui riiki, vaid EW ideed.

Kasulik on NSV Liidu USA suhete puhul tutvuda suursaadik Joseph Daviese isikuga.
en.wikipedia.org/wiki/Joseph_E._Davies
Too härra valmistas ette lepingu, mis tuntud kui Roosevelt - Stalini leping.
Selle sisu on varjus, sest Kongressi otsused keelasid välisriikide relvastamist.
Davies sai Lenini ordeni, olles vahemees USA sõjaarhitektide kitsa ringi ja Kremli vahel.
Väga ebameeldiv tegelane.
Sealtkaudu jõuab seltskonnani USAs, kes oli huvitatud Euroopa sovietiseerimisest.
London Citys olid jõud, kes mahitasid Churchilli ja nn sõjaparteid.
Enamust neist jõududest ühendas ka ühine etniline päritolu.
Selle seltskonna olemasolu ja tegevuse tõttu ei olnud Eestil aastatel 1939 - 40 peale Saksamaa mitte kusagilt abi oodata.