Tartu rahulepingu viies paragrahv räägib Eesti alalisest neutraliteedist
Seni, kuni Eestil pole sellist staatust nagu on hetkel Šveitsil, ei ole mõtet rääkida isegi Eesti poolsest Tartu rahulepingu täitmisest.

Saksa orientatsioon tekkis EW sõjaväes 1935. aasta teisel poolel, kui Saksamaal erinevaid sõja – ja luurekoole või kursuseid lõpetanud ohvitserid eesotsas sõjaväeluure juhi kolonel Richard Maasinguga said juhtivatele ametikohtadele.

1936. aasta 14. novembril algas kindral Reegi ja kolonel Maasingu kaks nädalat kestnud salajane visiit Saksamaale. Sõlmitud kokkulepe andis Saksamaale õiguse kasutada Eesti territooriumi Nõukogude Liidu vastasteks sõjalisteks operatsiooonideks. Saksa pool andis garantii, et Eesti iseseisvust ei likvideerita ja Saksa väed lahkuvad peale sõjalise operatsiooni lõppemist.

27. aprillil 1937 autasustati Abwehri juht Wilhelm Canarist Eesti Kotkaristi II klassiga. Aastast 1939 töötas Canaris aga Inglise luure kasuks ja inglased edastasid ka NLiidule vajalikku infot Baltikumis toimuva kohta.

1937. aasta 3. detsembril teatas sõjaväeluure juht Richard Maasing Briti sõjaväeatašee Westile, et Saksamaa on teatanud valmisolekust garanteerida Eesti iseseisvust, mitte aga Läti ja Leedu oma.

1938. aasta märtsis enne Memeli piirkonna okupeerimist teatas Saksamaa esindaja, et Balti riikide erapooletus eelseisvas sõjas on „undenkbar“ ja soovitas Leedul langetada otsus – „entweder – oder“, lisades, et Eesti on selle küsimuse juba lahendanud positiivselt.

1938. aasta 28. mail esines Hitler kindralitele. Kõigepealt ajame asja korda Idas ja seejärel annan teile 3-4 a. suurteks tegudeks Läänes. Poolast kavatseti mööduda oma liitlaste Rumeenia ja Balti riikide kaudu.

1938. aasta 27. septembri Itaalia Tallinna saadiku memo Rooma.
Eesti, Läti ja Poola on valmis võtma enda peale Saksamaa kaitsmise, kui Nõukogude Liit peaks ründama Saksamaad läbi Balti riikide.
1938. aasta detsembri keskel kohtus Maasing Saksa mereväeatašee Boniniga.
Otsustati, et Eesti ja Soome püüavad säilitada näilist neutraliteeti, et vältida Nõukogude enneaegset rünnakut, samas peab ajakirjanduses vältima Saksa vastaseid avaldusi.

1939. aasta 7. juunil allkirjastatakse Eesti Wabariigi ja Saksamaa vaheline mittekallaletungi leping ja selle salaprotokoll, mis kohustas Eestit koordineerima NLiidu vastaste kaitserajatiste ehitamise Saksamaaga.

1939. aasta 26.- 29. juulini külastas Eestit Saksa maavägede staabiülem kindralooberst Franz Halder, kellele tutvustati lahkelt Narva piirkonna kaitserajatisi jne. (Võrdluseks, kui kapten Trankmann Narva kaitserajatiste plaanid 1938. aastal NL-i luurele edastas, siis mõisteti ta selle eest vangi.)

Tartu rahu võis kehtetuks muutuda ka siis, kui nn peaminister presidendi ülesannetes Jüri Uluots kutsus SD poolt organiseeritud raadiosaates 1944. aasta 7. veebruaril Eesti kodanikke üles teljeriikide poolel liitlasriikide vastasesse sõtta minema. Üldmobilisatsioon, mille kuulutas sakslaste korraldusel välja Eesti Omavalitsuse juht dr. Mäe, algas juba 1. veebruaril. Eesti Rahvuskomitee, mis loodi Eesti Omavalitsuse ja sundmobilisatsiooni läbiviimise toetuseks, ja mis lähtus Ribbentrop – Uluotsa 1943. aasta 20. oktoobri paktist, loodi alles 14. veebruaril.

Nüüd on Eesti veel NATO liige ja toetas 2008. aasta Georgia – Vene sõjas Georgiat.