Kommentaarid on kirjutatud EWR lugejate poolt. Nende sisu ei pruugi ühtida EWR toimetuse seisukohtadega.
VanemadUuemad
Suur aitäh, Vaado, imeilusate piltide eest Kotkajärve 50. a. juubelipidustuselt. Kuigi mul polnud võimalik isiklikult kohal olla, teen ürituse sùdames kaasa Sinu rikkaliku ja imeilusa pildimaterjali abil!
Muide, olin üks originaalseid Eesti skautide- ja gaidide laagrimaa otsijaid Kamadas, 50+ aastat tagasi. Sai vaadatud mitmeid, lõppeks jäi sõelale imeilus maatükk, mis hiljem osteti meie ettevõtliku ühiskonna poolt ja mille nimeks sai “Kotkajärve”.
Meenub seik ühelt neilt otsinguilt – vist suvel 1952. Meid oli umbes 12-15 vanemskauti ja –gaidi. Olime selleks (kindlasti mõne kohaliku tuttava soovitusel) palganud ühe kaasmaalase (nime jätan meelega mainimata -- ei taha tema järeltulijaid haavata) koos ta väikese veoautoga, et teha järjekordne ühissõit Muskokasse selleks, et leida sobivat laagrimaa-ala. Teel tagasi Torontosse, kuskil Barrie linna kandis, peatas meie autojuht (kes oli ka veoki omanik ja kellega ma olin umbes nädal aega varem kindla kauba teinud meie reisi detailide ja hinna suhtes) veoki ja teatas mulle, et, kui soovime Torontosse tagasi jõuda tema veokil peame talle mõnikümmend dollarit ekstra maksma, kuna temal olevat sõiduks kulunud mitukúmmend liitrit enam bensiini kui see, millega ta meiega kaupa tehes oli arvestanud. Naeratasin; kogusin kokku umbes kuus tugevalt vanemskauti veoki tagaosast ja teatasin talle külma rahuga, et kui ta oma nõude juurde jääb, võtame siin kohe tema veoki üle ja sõidame ilma temata Torotosse -- tema või Barriest koju jalutada! Me talle sentigi rohkem ei maksa kui see, mille üle olin temaga varem kokku leppinud. Mees kahvatas ja nõustus kiiresti meid koju sõidutama; ja peatselt kostsid veoki tagaosast, presendi alt, taas rõõmsad skaudi- ja gaidilaulud!
Johannes Pahapill,
nooremskautmaster
Muide, olin üks originaalseid Eesti skautide- ja gaidide laagrimaa otsijaid Kamadas, 50+ aastat tagasi. Sai vaadatud mitmeid, lõppeks jäi sõelale imeilus maatükk, mis hiljem osteti meie ettevõtliku ühiskonna poolt ja mille nimeks sai “Kotkajärve”.
Meenub seik ühelt neilt otsinguilt – vist suvel 1952. Meid oli umbes 12-15 vanemskauti ja –gaidi. Olime selleks (kindlasti mõne kohaliku tuttava soovitusel) palganud ühe kaasmaalase (nime jätan meelega mainimata -- ei taha tema järeltulijaid haavata) koos ta väikese veoautoga, et teha järjekordne ühissõit Muskokasse selleks, et leida sobivat laagrimaa-ala. Teel tagasi Torontosse, kuskil Barrie linna kandis, peatas meie autojuht (kes oli ka veoki omanik ja kellega ma olin umbes nädal aega varem kindla kauba teinud meie reisi detailide ja hinna suhtes) veoki ja teatas mulle, et, kui soovime Torontosse tagasi jõuda tema veokil peame talle mõnikümmend dollarit ekstra maksma, kuna temal olevat sõiduks kulunud mitukúmmend liitrit enam bensiini kui see, millega ta meiega kaupa tehes oli arvestanud. Naeratasin; kogusin kokku umbes kuus tugevalt vanemskauti veoki tagaosast ja teatasin talle külma rahuga, et kui ta oma nõude juurde jääb, võtame siin kohe tema veoki üle ja sõidame ilma temata Torotosse -- tema või Barriest koju jalutada! Me talle sentigi rohkem ei maksa kui see, mille üle olin temaga varem kokku leppinud. Mees kahvatas ja nõustus kiiresti meid koju sõidutama; ja peatselt kostsid veoki tagaosast, presendi alt, taas rõõmsad skaudi- ja gaidilaulud!
Johannes Pahapill,
nooremskautmaster
Nohh! Skaut kui autovaras! Kaua oleme nõu saanud suurest-targast Kanadast. Nüüd tuleb välja, et Skautmaster Pahapill on eetilises mõttes sobimatu meile mingit nõu andmast.
Nii nagu oli eestlane (veokijuht) 1952 aastal, nii on eestlane ka täna. Ahne, kade ja veel uhke, et eestlane on.
Mis te mõnitate! Pahapill on küll toppis ja arvab, et ta on Toronto a-ja-o, aga varas ta küll ei ole (vist).
I know Johnny Pahapill. He's a windbag and non-entity. He worked as a civil engineer for Ontario's prison system. Though he thinks of himself as Premier of Ontario.
Forgive the guy, he's just delusional.
Forgive the guy, he's just delusional.
Aga ta on ju nii tähtis isiksus! Ta on Stella Kersoni mees! Vaene Stella!
Pidustus oli väga tore! Kotkajärvelased, endised ja praegused koos... palju laulu, tantsu ja nalja!
Vihm ei rikkunud tujusi.
Toit oli suurepärane! (Suur tänu Männamaadele!!)
Põliste puude all,
lookleval teel,
kohtame Kotkajärvel
ikka ja veel!
Vihm ei rikkunud tujusi.
Toit oli suurepärane! (Suur tänu Männamaadele!!)
Põliste puude all,
lookleval teel,
kohtame Kotkajärvel
ikka ja veel!
Suurepärane elamus! Suur tänu korraldajatele. Teenetemärk oli meeldiv üllatus.
Kommentaarid sellele artiklile on suletud.