Jüri Estami aastapäevajutt on kujukas ja kurb näide sellest mis juhtub muidu aruka inimesega, kes nähtavasti aastaid eemal olnud Eestimaast , hakkab tegema üldistusi siinse elu kohta ei tea kust korjatud info alusel. Ta võiks teada, et Eestimaal pole ei pruunsärklasi ega keskklassi ja ka seda, et tänane paduliberaalne valitsus on teinud kõik endast oleneva, et sellist, Estami poolt soovitud keskklassi ei saakski tekkida. Ka võiks ta umbmäärase mõistukõne ademel nimetada neid, keda ta peab "vasakpoolset palli pidevalt samasse väravasse taguvaks seltskonnaks", tundub nagu poleks ta endale vasakpoolsuse ja parempoolsuse mõistet suutnud selgeks teha kui nii kergekäeliselt silte kellegile püüab külge kleepida.
Üks millega tema mõistukõnes võib täielikult nõustuda on see, et okupatsiooni ahelate maharaputamine on tõesti raske. Nähtavasti on õigus neil kes väidavad, et kõige suurem kahju mida see poolsajandit kestnud okupatsioon meie kallal tegi pole mitte niivõrd hävitatud inimelud ja isegi mitte lagastatud loodus vaid just väärastunud mõtteviis kus mõeldi üht-, räägiti teist- kuid samas tegutseti kolmandat moodi ... ja sellest on ka veel täna raske lahti saada. Ka peaks iga artikli kirjutaja kõigepealt endale selgeks tegema FAKTID ja alles siis alustama toksimist ...

lääne naised, käitumismustrid enne ja pärast okupatsiooni:Why Women DESTROY NATIONS
https://www.youtube.com/watch?...

Säält siis ka see kreen pahempoolsusesse ja feminismi