Balti riigid sattusid NLiitu tänu 1939. aasta 23. augusti Molotov - Ribbentrop paktile, 1939. aasta 15. oktoobri Inglismaa - Prantsusmaa - NLiidu Kolmikpaktile ja liitlaste Teherani, Jalta ja Potsdami konverentside otsustele.

Leedu sai aga Memeli (Klaipeda) piirkonna 40 -ndate lõpus endale Moskva otsusega.
Tänu MRP-le aga Wilno (Vilniuse) piirkonna.

NSVL-i JÄRGLASRIIGI KUVAND JA 1920. AASTA RAHULEPINGUTE EIRAMINE
Kui oli vaja rõhutada Eesti Vabariigi järjepidevust, laskusid Urmas Paet ja Marko Mihkelson Eesti-Vene piiriläbirääkimistel niinimetatud OBLASTITE TASEMELE, mida vastaspool just soovis, et Eesti esindajad nõustuksid piirilepingu projektist 1920. aasta RAHULEPINGU nimetamise väljajätmisega.
Selline UUS "PIIRILEPING" on vastaspoolele vajalik tema edasistes plaanides...

Vene-Eesti ja Vene-Läti niinimetatud piirilepped, milles puudub viide 1920. a RAHULEPINGUTELE, on aluseks Baltimaade okupeerimise LEGALISEERIMISEL.

Kuna Vene-Läti leping on 2007. a ratifitseeritud, siis TAKISTUSEKS okupatsiooni LEGALISEERIMISEL on Urmas Paeti initsiatiivil Moskvas allkirjastatud ja Riigikogus menetlemist ootav "piirileping" kui ENSV-järgsuse kandja.

Rahvuslikud seimiliikmed Lätist on Eesti parlamendile saatnud memorandumi, milles soovitatakse lahti ütelda katsetest Nõukogude okupatsiooni tagajärgi legaliseerida.
Selged viited 1920. aasta rahulepingutele on vältimatuks eeltingimuseks suhete arendamisel Venemaaga, tõdetakse memorandumis, mille Riigikogu esimees E. Ergma pani kalevi alla.
Kuuldavasti on selle pöördumise tekst kodanikualgatuse korras kätte saadud ning paljundatakse ja levitatakse alates 23. augustist 2015, kui kunagisel Balti keti tee sõlmpunktides peeti ja peetakse ehk ka edaspidi rahvakogunemisi plaanide vastu ülekohus tagantjärele seadustada!

Rahvuslikud seimiliikmed Lätist on Eesti parlamendile saatnud memorandumi, milles soovitatakse lahti ütelda katsetest Nõukogude okupatsiooni tagajärgi legaliseerida.
Selged viited 1920. aasta rahulepingutele on vältimatuks eeltingimuseks suhete arendamisel Venemaaga, tõdetakse memorandumis, mille Riigikogu esimees E. Ergma pani kalevi alla.
Kuuldavasti on selle pöördumise tekst kodanikualgatuse korras kätte saadud ning paljundatakse ja levitatakse alates 23. augustist 2015, kui kunagisel Balti keti tee sõlmpunktides peeti ja peetakse ehk ka edaspidi rahvakogunemisi plaanide vastu ülekohus tagantjärele seadustada!

Urmas Paet andis 18. veebruaril 2014 Moskvas alllkirja piirimuutmislepingule, mida kutsutakse Putin-Paeti paktiks!
Ratifitseerimata olekus on see pakt takistuseks Nõukogude okupatsiooni legaliseerimisel Baltimaades. Varem oli teiseks takistuseks ka Vene-Läti "piirileping" (Läti NSV "järjepidevuse" kandja), kui see oli ratifitseerimata.
Riigikogule saadetud memorandumi üks autoritest, Läti Seimi liige Janis Dombrava hoiatas Eestit kaheldava väätusega "lepingu" eest aegsasti, üle poole aasta enne Urmas Paeti Moskas käimist! (Kui Lätis sarnast "lepingut" menetleti, siis tema veel seimi liikmeks polnud valitud.)SW
"Vene diplomaatia aluseks Baltimaades on meie riikide õigusliku järjepidevuse kahtluse alla seadmine, et sellega legaliseerida Nõukogude okupatsiooni!" on Dombrava uudistele öelnud.