Kahju kuuldaRoman Toi surma teatusest. Olin noor laps kui kaisime tema peret kulastamas Torontos. Ta oli toest kena mees.

101-aastane! Mul oli hea õnn laulda Toronto Estonia segakooris ca 25-30 aastat tagasi, koos oma isaga, mu kadunud sõbra Raivo Toiviaineniga ja ühe maru toreda väliseestlaste seltskonnaga üldse. Mäletan Romani eelkõige kui helget hinge, kelle hea, kannatlik, jõuline ja entusiastlik aura väljendus tema iga sõnas ja teos. Tema all oli lust laulda. Ei kunagi mingit kurjustamist, alati hea huumoriga ja rõõmsa meelega. Noorusliku olekuga, vana hingega, tark mees. Talle meeldis juhtimise vahele väikseid tarkuseterasid põimida. Üks, mis meenub, on, et romantiline armastus on nagu ilus klaasist vaas. Kui tuleb pragu sisse, ei lähe see ära. Sõnum oli hoolivusest ja ettevaatlikusest, oli selgelt ka näha, et hoidis oma abikaasat väga hellalt. Ka meenub õpetus oma madratsi vabriku ajamise päevilt, millal ta oli ka omanik. Oli öelnud oma liinitöötajatele: kui midagi läheb valesti, kui mingi probleem tekib liinil, kohe tulge öelge mulle, paneme masinad seisma nii kähku kui võimalik, ennem kui läheb hullemaks. Ärge jumala pärast kartke mulle öelda. Süüdlast ma ei otsi ega karista. Eesmärk on vaid üks: kiiremal korral probleemi korrigeerime ja tootmise jätkamine. kui ma ei eksi, see oli julgustus meile bassidele, kes mõnikord ei saanud oma ülesandega hästi hakkama. Ta oli suur kuju meie seas. Mingit ülespaisatud ego ilmingut ma ei näinud! Oli õiglane, terava ja kaine intelligentsiga, meie kõigi sõber ja inspiratsioon. Puhka rahus suur eestlane!

Meie unustamatult kallis peresõber
viiskümmend aastat...
Aitäh Sulle,
Maestro ROMAN TOI! JÄÄ JUMALAGA...!
Teve Laikre