Kommentaarid on kirjutatud EWR lugejate poolt. Nende sisu ei pruugi ühtida EWR toimetuse seisukohtadega.
VanemadUuemad
19. nov.1919.a. "Daily Herald": Me kontrollime Baltikumi, Soomet ja Poolat. Nende riikide iseseisvus on mõistagi vaid tinglik. Mitte ükski neist ei saa teha midagi ilma meie nõusolekuta. Sealsed valitsused olid võõra poliitika objektideks, mitte aga subjektideks, mida kasutati suurriikide omavahelistes poliitilistes mängudes.
Baaside leping on Rahvasteliidus registreeritud leping, mis sõlmiti Briti garantiidest lähtuvalt, Saksamaalt tegevuse vastu. Baltikumis esindas Briti huve Nõukogude Liit.
1939. aasta 2. juunil Suurbritannia ettepanek, kus nõutakse Soome, Eesti, Läti, Leedu, Poola, Rumeenia, Türgi ja Belgia garanteerimise õigust nii otsese, kui kaudse agressiooni puhul Saksamaa poolt.
6. juuni - Eesti saadik A. Torma esitab Briti valitsusele noodi, milles lükatakse tagasi suurriikide poolt peale sunnitud garantiid.
7. juuni - vastuseks suurriikide diktaadile kirjutatakse alla hoopis Eesti Vabariigi ja Saksamaa vahelisele mittekallaletungi lepingule ja selle salaprotokollile, mis kohustas Eestit koordineerima NLiidu vastaste kaitserajatiste ehitamise Saksamaaga.
1939. aasta 26. juunil algasid Nõukogude Liidu, Suurbritannia ja Prantsusmaa kindralstaapide läbirääkimised Moskvas. Need lõppesid 1. juulil kompromissiga: Balti riigid allutatakse kolmikliidu lepingu tingimustele salajase protokolli alusel ilma nende nõusolekuta.
15. juunil 1941. aastal esitatud aruandes toob Ühendriikide välisministri asetäitja Sumner Welles ära Inglise suursaadik Lord Hallifaxi arvamuse, et NLiidu nõudmisi Balti riikide suhtes tuleks toetada. Sealjuures oli suursaadik avaldanud arvamust, et Ameerika avalikkus oleks sellega päri. Lord Hallifaxi arvates olevat Balti riigid olnud sajandeid võõraste riikide alluvuses ja temal isiklikult ei olevat Balti riikide suhtes sellist respekti kui näiteks Soome rahva vastu.
1942. aasta juuni Inglise väljaanne “World Review” toob ära Edward Hultoni intervjuu Briti lennundusminister sir Richard Stafford Cripps’iga.
Balti riigid Eesti, Läti ja Leedu peavad kuuluma NLiitu. Nad olid pikka aega tsaaririigi osa ja mitte keegi ei arvanud, et nende kuulumine Tsaari – Venemaale olnuks ebaõige.
1991. aastal uuris Suurbritannia välisminister Douglas Hogg kõigepealt, kuidas kavatsetakse Eestis tagada vene vähemusrahvuse huvid („Päevaleht” 04.09.1991).
http://www.pealinn.ee/koik-uud...
Briti valitsus nõudis Vene päritoluga krahvilt Guinnessi rekordi väärilist 1,5 miljoni naela suurust trahvi paljastuste eest, kuidas Lääneriigid Baltimaade põgenikke NSVL-ile üle andsid.
Eesti taasiseseisvus rahvusvaheliste organisatsioonide järelevalve all, üheks inspekteerijaks oli Max van der Stoel.
Max van der Stoel oli CSCE/OSCE vähemusrahvuste ülemvolinik. Max van der Stoel pööras vähemusrahvuste ülemvoliniku ametis palju tähelepanu Eesti ja Läti vene vähemustele, kuid Venemaa vähemusrahvuste olukord teda ei huvitanud.
https://et.wikipedia.org/wiki/...
Baaside leping on Rahvasteliidus registreeritud leping, mis sõlmiti Briti garantiidest lähtuvalt, Saksamaalt tegevuse vastu. Baltikumis esindas Briti huve Nõukogude Liit.
1939. aasta 2. juunil Suurbritannia ettepanek, kus nõutakse Soome, Eesti, Läti, Leedu, Poola, Rumeenia, Türgi ja Belgia garanteerimise õigust nii otsese, kui kaudse agressiooni puhul Saksamaa poolt.
6. juuni - Eesti saadik A. Torma esitab Briti valitsusele noodi, milles lükatakse tagasi suurriikide poolt peale sunnitud garantiid.
7. juuni - vastuseks suurriikide diktaadile kirjutatakse alla hoopis Eesti Vabariigi ja Saksamaa vahelisele mittekallaletungi lepingule ja selle salaprotokollile, mis kohustas Eestit koordineerima NLiidu vastaste kaitserajatiste ehitamise Saksamaaga.
1939. aasta 26. juunil algasid Nõukogude Liidu, Suurbritannia ja Prantsusmaa kindralstaapide läbirääkimised Moskvas. Need lõppesid 1. juulil kompromissiga: Balti riigid allutatakse kolmikliidu lepingu tingimustele salajase protokolli alusel ilma nende nõusolekuta.
15. juunil 1941. aastal esitatud aruandes toob Ühendriikide välisministri asetäitja Sumner Welles ära Inglise suursaadik Lord Hallifaxi arvamuse, et NLiidu nõudmisi Balti riikide suhtes tuleks toetada. Sealjuures oli suursaadik avaldanud arvamust, et Ameerika avalikkus oleks sellega päri. Lord Hallifaxi arvates olevat Balti riigid olnud sajandeid võõraste riikide alluvuses ja temal isiklikult ei olevat Balti riikide suhtes sellist respekti kui näiteks Soome rahva vastu.
1942. aasta juuni Inglise väljaanne “World Review” toob ära Edward Hultoni intervjuu Briti lennundusminister sir Richard Stafford Cripps’iga.
Balti riigid Eesti, Läti ja Leedu peavad kuuluma NLiitu. Nad olid pikka aega tsaaririigi osa ja mitte keegi ei arvanud, et nende kuulumine Tsaari – Venemaale olnuks ebaõige.
1991. aastal uuris Suurbritannia välisminister Douglas Hogg kõigepealt, kuidas kavatsetakse Eestis tagada vene vähemusrahvuse huvid („Päevaleht” 04.09.1991).
http://www.pealinn.ee/koik-uud...
Briti valitsus nõudis Vene päritoluga krahvilt Guinnessi rekordi väärilist 1,5 miljoni naela suurust trahvi paljastuste eest, kuidas Lääneriigid Baltimaade põgenikke NSVL-ile üle andsid.
Eesti taasiseseisvus rahvusvaheliste organisatsioonide järelevalve all, üheks inspekteerijaks oli Max van der Stoel.
Max van der Stoel oli CSCE/OSCE vähemusrahvuste ülemvolinik. Max van der Stoel pööras vähemusrahvuste ülemvoliniku ametis palju tähelepanu Eesti ja Läti vene vähemustele, kuid Venemaa vähemusrahvuste olukord teda ei huvitanud.
https://et.wikipedia.org/wiki/...
0
0Kommentaarid sellele artiklile on suletud.
