Nukker aga karm reaalsus on tulnud Maarjamaale. Minu lapsepõlvekodus polnud hobust, aga oli palju raamatuid, mu endakodus pole tühja seinapinda, selle on hõivanud raamaturiiulid, aga mu enda raamatukogus töötav laps räägib kuidas tema töö juurde vanapaberikonteinerisse tuuakse kärutäite viisi raamatuid, mida minuealiste lahkumise järel siit maailmast nende lapsed korterite remondi käigus üleliigseteks on leidnud olevad ... mu enda raamatukoguhoidjast laps räägib veel kuidas temagi lugejaskonna moodustavad peamiselt pensionärid ja koolilapsed kes laenavad vaid nn kohustusliku kirjanduse nimistus olevaid teoseid. Eestimaal pole kogu tema ajaloo jooksul mitte kunagi ilmunud NII PALJU ja NII HÄID raamatuid kui praegu ... aga KELLE JAOKS ja milline saatus ootab neid tulevikus???