Ukraina pinnal sõdiva väe strateegia Donbassis on nüüd „taganeda aeglaselt“ (Retreat Slowly) ja kas selle mõjul või mitte kuid igal juhul on blogeri jutukesse siginenud uus noot, kui ta kirjutab: „Sõja võimaliku lõpetamise kontekstis on Ukraina president asunud siiani väga jäigal positsioonil.“ See on ju kriitika! Kiievi juhtkonna dogma kahtluse alla panemine. Ta rõõmutseb küll nagu laps, kirjeldades tulemöllu põlevates nafta- või laskemoonahoidlates, kuid samas nendib, et Lääne laod on tühjad ega võimalda nende ukrainlastest sõduritele tarnida piisavalt moona, saavutamaks võitu. No mis sa ütled! Venelaste varud muudkui lendavad õhku aga rindesõdurid kurdavad, et kui nemad teevad ühe lasu, siis venelased vastavad kolme, viie või isegi kümnega, olenevalt piirkonnast. Bloger peaks aitama lihtsal inimesel mõista, kuidas on see võimalik, et 50 lääneriigi koalitsioon Venemaa vastu pole suuteline andma oma sõduritele niigi palju padruneid, et nood saaksid igale lasule ikka lasuga vastata.
Niisiis on bloger muundumas rahuingliks, ainukeseks takistuseks sel kaunil teel va jäärapäine Kiievi juhtkond. Võtku nad ometi Hiina rahuplaan aluseks ja lõpetagu sõda, hakkab ridade vahelt vaikselt kostma. Hea seegi, bloger. Kuigi NATO-sse nad ei saa. Sellele hullumeelsele mõttele panevad veto mitte üks vaid hulgem riike. Ukrainale sobib garanteeritud neutraalsus.