Kommentaarid on kirjutatud EWR lugejate poolt. Nende sisu ei pruugi ühtida EWR toimetuse seisukohtadega.
VanemadUuemad
Ei mingeid lauprünnakuid, nagu kirjatsurade kursused läbinud bloger siin kuude kaupa jahvatas. Peale edenemist Vremivkasse jääb nende sealsete positsioonide ning põhjast, Novyi Komar suunast lähenevate vägede vahele veel vaid paar kilomeetrit. Väegruppide ühinemisel on Velyka Novosilka kotis. Kas väejuhatusel jätkub taipu enne oma võitlejad sealt välja viia pole Ukraina viimase aja praktikat jälgides nii väga kindel. Viivitatakse, viivitatakse kuni mehed ise end päästma asuvad ja siis mõnikord tagantjärgi lubav korraldus ka antakse.
Velyka Novosilka langemisel enne Zaporizhzhia oblastit, kuhu on jäänud loetud kilomeetrid, häid kindlustusi kaitsjatel enam pole. Ilmselt püüavad venelased siis ka tüki Zaporizhzhiat ära võtta, et bloger saaks teostada oma unistuse – teha maadevahetus.
Nagu juba varem kirjutasin käib venelastel korraga kolme linna – Kurakhove, Velyka Novosilka ja Pokrovski tiibhaaramine. Kurakhovega on asi ühel pool, Velyka Novosilkaga lahendamisel, aga Pokrovski kohta kirjutab Bildi analüütik Julian Röpcke, et „pole mingeid tunnuseid sellest, et varem edukas tiibhaarangute taktika ei tooks edu veel ühes linnas“. Taktikaga lüüakse, mitte massiga.
Need on hoopis ukrainlased, kes oma „ostetud pagunitega“ offede juhendamise banzaid jooksevad, mistõttu nad nüüd otsa lõppenud ongi. Loe bloger, loe mida Sergei Saigon, kodanikunimega Сергій Лещенко, kirjanik ja Ukraina relvajõudude veteran, räägib. Aga muidu jurad siin lugejatele oma z-meeste fantaasiad, a la „Oskilist ei saa keegi üle“.
Velyka Novosilka langemisel enne Zaporizhzhia oblastit, kuhu on jäänud loetud kilomeetrid, häid kindlustusi kaitsjatel enam pole. Ilmselt püüavad venelased siis ka tüki Zaporizhzhiat ära võtta, et bloger saaks teostada oma unistuse – teha maadevahetus.
Nagu juba varem kirjutasin käib venelastel korraga kolme linna – Kurakhove, Velyka Novosilka ja Pokrovski tiibhaaramine. Kurakhovega on asi ühel pool, Velyka Novosilkaga lahendamisel, aga Pokrovski kohta kirjutab Bildi analüütik Julian Röpcke, et „pole mingeid tunnuseid sellest, et varem edukas tiibhaarangute taktika ei tooks edu veel ühes linnas“. Taktikaga lüüakse, mitte massiga.
Need on hoopis ukrainlased, kes oma „ostetud pagunitega“ offede juhendamise banzaid jooksevad, mistõttu nad nüüd otsa lõppenud ongi. Loe bloger, loe mida Sergei Saigon, kodanikunimega Сергій Лещенко, kirjanik ja Ukraina relvajõudude veteran, räägib. Aga muidu jurad siin lugejatele oma z-meeste fantaasiad, a la „Oskilist ei saa keegi üle“.
0
0Brigaadikomandör Andriy Biletsky kirjeldas usutluses olukorda Ukraina sõjarindel lausungiga „По всій лінії фронту зараз "ж * па" [ehk p-s on kogu see rinne].
Brigaadis tal mehi on, ebaadekvaatne on aga ülemuste poolt antud ülesanne kaitsa 50 km pikkust lõiku. Samas kui brigaadile ettenähtud kaitsejoon määrustiku järgi on vaid 10-15 km.
Ukraina armees on tegelikult rohkem sõjamehi kui on venelaste kontingent seal. Tagalaväeosad on neil täiskomplektis, keegi seal ei kaeba, et mehi vähe. Ülemraada saadik Сергій Євтушок on aga arvestanud et staapides on mehi kokku isegi rohkem kui frondil. Nad ju soojas kohas.
Samas need keda jalaväkke eesliinile saadetakse, need püüavad ära jooksta. Ja jooksevadki. Kui öelda, et selliseid 100 000, siis on see veel vähendatud arv. Tänavalt kinni püütud ja bussi pekstud mehed („bussifitseerimine“ tunnistati Ukraina aasta sõnaks) ei näe vajadust surra korruptantide nimel. Kuigi Vitaly Portnikovi järgi see lihtrahva töö olevatki. Ega Ukraina pole feodaalvabariik, kus ka aristokraadid võitlesid, õpetab ta.
On veel mehi kes küll ei jookse ära kuid keelduvad sõdimast. Samuti kümnetes tuhandetes. Nii tulebki välja, et kuumemates lõikudes on venelastel elavjõu ülekaal. Kuigi nad sellist jahti oma inimestele nagu Ukraina värbajad ei korralda. Vabatahtlikult lähevad. Ei ütleks, et see on massiga löömine. Venelastel on lihtsalt motivatsioon ja kohusetunne paigas. Ja hea taktika. Seepärast võidavadki. Mõtle bloger, mõtle, mis on mäda Ukraina riigis.
Brigaadis tal mehi on, ebaadekvaatne on aga ülemuste poolt antud ülesanne kaitsa 50 km pikkust lõiku. Samas kui brigaadile ettenähtud kaitsejoon määrustiku järgi on vaid 10-15 km.
Ukraina armees on tegelikult rohkem sõjamehi kui on venelaste kontingent seal. Tagalaväeosad on neil täiskomplektis, keegi seal ei kaeba, et mehi vähe. Ülemraada saadik Сергій Євтушок on aga arvestanud et staapides on mehi kokku isegi rohkem kui frondil. Nad ju soojas kohas.
Samas need keda jalaväkke eesliinile saadetakse, need püüavad ära jooksta. Ja jooksevadki. Kui öelda, et selliseid 100 000, siis on see veel vähendatud arv. Tänavalt kinni püütud ja bussi pekstud mehed („bussifitseerimine“ tunnistati Ukraina aasta sõnaks) ei näe vajadust surra korruptantide nimel. Kuigi Vitaly Portnikovi järgi see lihtrahva töö olevatki. Ega Ukraina pole feodaalvabariik, kus ka aristokraadid võitlesid, õpetab ta.
On veel mehi kes küll ei jookse ära kuid keelduvad sõdimast. Samuti kümnetes tuhandetes. Nii tulebki välja, et kuumemates lõikudes on venelastel elavjõu ülekaal. Kuigi nad sellist jahti oma inimestele nagu Ukraina värbajad ei korralda. Vabatahtlikult lähevad. Ei ütleks, et see on massiga löömine. Venelastel on lihtsalt motivatsioon ja kohusetunne paigas. Ja hea taktika. Seepärast võidavadki. Mõtle bloger, mõtle, mis on mäda Ukraina riigis.
0
0Samalt IP numbrilt on siin varem kommenteerinud: nemo (11:04)
Habsburgide eeskujuks oli Coudenhove-Kalergi.
https://en.wikipedia.org/wiki/...
https://en.wikipedia.org/wiki/...
0
0Samalt IP numbrilt on siin varem kommenteerinud: paneuroopa (06:22)
0
0
0
0Samalt IP numbrilt on siin varem kommenteerinud: emr (03:29)
Kommentaarid sellele artiklile on suletud.
