Lisan oma pisikommentaari.

Säästva Arengu Kyoto rahvusvahelise protokolli "alla kirjutamine" on üks samm, aga teine samm on - kas "alla kirjutanud riigid ka seda täidavad"?
Lugejal on kasulik teadmiseks võtta, et maailmas on vaid kaks - kolm riiki, kes on viimastel aastakümnetel istutanud uut metsa miljonitel-miljonitel hektaritel ning jätkavad seda tänuväärset tegevust hoolimata metsatulekahjudest.

Mida see tähendab, kui enamus teised maailma riigid jätkavad metsade "laastamist" kaasaarvatud troopikametsade maha saagimine.
- Maakera "kopsud" saavad kahjustatud metsade hävinguga, millised fotosünteesi toimel "toodavad" päikesevalguses hapnikku ning neelavad süsihappegaasi.

Lugejale jätan mõtlemiseks - millised on need "head" riigid?
Ainult ühe nimetan - see on "paljude kirutud" - Ameerika Ühendriigid! Seega kritiseerimise kõrval tuleks mitte kadetseda, vaid õppida ja hakata ka metsa istutama vabadele maadele nagu USAs. Ja kui arvutada välja nende uute miljonite hektarite metsa-poolne-süsihappegaasi-neutraliseer imine "neelamisega", siis võibolla see tulemus on lähedane 8%lisele nõutud vähenemisele aastaks 2010.

Aga Venemaa???
Tähelepanu võitmiseks ning Venemaa renomee “ravitsemiseks” kavatseb Venemaa allakirjutada ÜRO Säästva Arengu 1997. aasta Kyoto rahvusvahelisele protokollile, - ja alles nüüd(!).
Lugejale teadmiseks, et rahvusvahelise kogemuse kohaselt – on Venemaaga ülikeeruline rahvusvahelisi lepinguid sõlmida; aga veel raskem või isegi võimatu on kohustada Venemaad neid allakirjutatud rahvusvahelisi lepinguid ka täitma, s.o. Venemaa ilma katteta lubadused!

Lugupidamisega
Mati Pungas
konsultant-analüütik , Tallinn