Actually, it's even worse, Peter. People don't read much of anything anymore and, as a consequence, clear and effective written communication appears less frequently. Today, we see professors of literature writing in a specialized "patois" which diguises a disability to communicate acquired from growing up in front of a televsion. They may have earned their degrees legitimately but, to be sure, they never did any off-course reading. In the last analysis, the inability to communicate indicates an inability to think. There is no such thing as a head full of ideas that can't be expressed for a lack of language.

Kuule! Muusika laulusõnad, mida me raadios kuulame, on tihtipeale luule. Sting on ilus luuletaja (Fields of Gold) ja samuti Jan Arden ja Sarah McLauchlin (sp). Minule ka meeldivad Viljo Tamme laulud (Sünnipäev).

Olen nõus et muusikas on ikka luulet aga samal ajal väga vähed loevad luuletuste raamatuid nüüdsel ajal.

Eestis olukord küll nii hull ei ole. Luuleraamatute tiraazhid on küll suht väikesed, aga müüvad välja ka (nt. mul tuli oodata Kristiina Ehini "Luigeluulinna" teist trükki). Suured luulekogumikud, eriti suurkirjanike omad nagu hiljuti ilmunud Kross, või mõned aastat riiulil olnud Heiti Talvik, Juhan Viiding ja Artur Alliksaar müüvad küllaltki hästi -- neist peetakse lugu. Juhan Viidingu luulest, tekstidest ja lööklauludest ilmus hiljuti ka 5-st laserplaadist koosnev kogumik "Juhan".

Ja noored, aktiivsed luuletajad on rambivalguses küll ja küll, kultuurisaadetes ja Eesti Ekspressi Areenis: Triin Soomets, Asko Künnap, Hasso Krull, Jürgen Rooste, Jan Kaus.... Varsti vist Tallinnas taas Põhjamaade luulefestival, kui naabermaade omad tulevad siia, tõlgitakse värsse oma erinevatesse keeltesse ja esitatakse koos. ELAGU!