A key factor that will determine the acceptability of the new Madison Ave center is parking. For this reason, I asked for a comprehensive parking study to be performed. At the last Estonian House AGM, I introduced a motion that would have mandated such a study but was prevented from presenting it to the shareholders. There were rumours of a parking study, but even though the project posted an article summarizing these findings on June 19, the study itself was never released to the public. Unfortunately, the summary was too brief for any in-depth analysis. Fortunately, the two parking studies that have been commissioned are displayed on the City of Toronto website.
One was conducted by LMM Engineering. Its most glaring flaw is its observation that only a maximum of 12 parking spaces are utilized on Tuesday evenings at the Estonian House. As any casual user of the Estonian House knows, its parking lot is routinely overflowing on weeknights. The observations of parking around Madison Ave also contradict everyday experience. For example, they claim that for the 12 street parking spots on Bloor Street between Spadina and St George, only a maximum of 4 were observed to be occupied on a weekday. Does this seem realistic? The utilization rate for the Spadina Rd. parking lot is more realistic but no mention is made that it will be redeveloped soon.
An obvious drawback of the Estonian House is its greater distance from the subway (550m) versus the Madison Ave center (200m). However, the proponents of the Madison Ave center cannot claim that the Broadview subway is 'too far to walk’ if they are expressly contemplating parking lots as far away as 519 m from the Madison Ave Center (as is done in the LEA study). An additional factor is that you must walk another 100-200m inside the Spadina station to access Line 1.
For the LMM study to draw a valid conclusion regarding public transit, it should have analyzed the public transit options at the current Estonian House also, instead of just assuming that they are worse. A fairer conclusion is that the subway is closer at the Madison Ave site but that there are more public transit options at the existing Estonian House.
LEA Consulting conducted the other study. A flaw in this study was that Estonian House parking utilization rate was studied in the summer when most of the Estonian House’s activities are shut down. But even though they observed the Estonian House’s parking lot in July, they came up with much more realistic numbers for peak parking demand (19 on Saturday and 36 on Tuesday). How come there is such a big discrepancy in this regard between LEA and LMM? Especially when the larger parking utilization rates were observed in a period of low demand and the lower rates were observed in a period of high demand.
Both studies have a number of shortcomings in common. Both failed to describe the cost of the parking spots around the Madison Ave site or any time limitations that they may have. Is a parking spot limited to one hour and is parking after midnight or in rush hour permitted? This makes a big difference in a spot’s usability. As well, both completely failed to consider traffic congestion in the downtown core that users of the Madison Ave site would face. Also, the way parking utilization rates were measured by both studies at the Estonian House is suspect. They should have listed what activities were taking place when they observed the parking lot. This might have explained the strange numbers reported.
In summary, both parking studies have a significant number of methodological flaws, both ignore important factors that Estonian House users need to in order to rate the new site’s accessibility, and both report unrepresentative parking utilization rates at the Estonian House. As a result, a more comprehensive and fair parking study is urgently needed before more money is spent. More background information can be found on this topic here and here.
Lugu kahest parkimisuuringust
Üks olulisemaid kriteeriume mis määravad plaanitava Madisoni keskuse vastuvõetavuse meie kogukonna poolt on parkimine. See on ka põhjuseks miks ma palusin Madisoni projekti juhatusel läbi viia kõikehõlmava parkimisuuringu. Viimasel Eesti Maja aastakoosolekul esitasin ma ettepaneku, et selline uuring läbi viia, kuid juhatus keeldus sellist ettepanekut aktsiaomanikele esitamast. Kogukonnas käisid ringi kuulujutud, et parkimisuuring on tegelikult tehtud, Madisoni projekt isegi avaldas kokkuvõtte tulemustest 19. juunil, kuid uuringut ennast kunagi ei avalikustatud. Avaldatud kokkuvõte oli kahjuks liiga lühike, et seda põhjalikult analüüsida. Õnneks on kaks läbiviidud parkimisuuringut nüüd avaldatud Toronto linna veebil.
LMM uuring väidab, et “ühistransport Madison Ave asukohta on palju tihedam ja rohkemate võimalustega kui ühistransport praeguse Eesti Maja asukohta.” See väide on eksitav. Näiteks mööduvad Eesti Majast neli bussiliini teel Broadview metroojaama. Lisaks sellele on Broadview jaam lõpppeatuseks King Street trammile. Madison Ave asukohas on ainult üks bussi- ja üks trammiühendus. Kui vaadata ööbussi teenindust, siis mõlemast peatusest läheb läbi Bloor St. ööbuss. Samal ajal on peatub Broadview jaamas veel kaks ööbussi liini.
Selgeks Eesti Maja puuduseks on tema kaugus metroost (550m) võrreldes Madison Ave keskusega (200m). Kuid Madisoni Ave pooldajad ei saa väita, et Broadview metroo on ‘liiga kaugel jalutamiseks’, kui nad ise samal ajal arvestavad parkimisega 519m kaugusel Madison Ave keskusest (nagu on tehtud LEA parkimisuuringus). Lisaks tuleb arvestada, et Spadina jaamas tuleb jalutada lisaks veel 100-200m, et saada Liin 1 rongidele.
Kui LMM uuring oleks tahtnud jõuda õigetele järeldustele, oleks see pidanud analüüsima ühistranspordi võimalusi ka praeguse Eesti Maja asukohas, selle asemel, et eeldada nende võimaluste puudulikumat seisu. Õiglasem järeldus oleks olnud, et metroo on lähemal Madisoni Ave asukohale, kuid Eesti Maja asukohas on rohkem ühistranspordi võimalusi.
Positiivse külje pealt tasub märkida, et LEA uuring avaldab Madison Ave asukohas parkimiskasutuse numbrid mis paistavad palju realistlikumad. Samal ajal tuleb neid numbreid vaadata teatud kahtlusega. Kõik need parkimiskohad on Toronto Ülikooli läheduses, mis töötas parkimisuuringu ajal suveprogrammil. Tulemuseks on numbrid mis on madalamad kui mittesuvisel ajal.
Mõlemad uuringud jagavad mitmeid sarnaseid puudusi. Kumbki uuring ei maini parkimise hinda Madisoni Ave ümbruses või piiranguid parkimisajale. Kas parkimiskoht on ainult tunniks ja kas parkimine on lubatud pärast keskööd või liikluse tipptunnil? See teeb suure vahe parkimiskoha kasutuses. Samuti mõlemad uuringud täielikult vältisid liiklusummikute tihedust alllinnas. Need ummikud mõjutavad ka Madison Ave asukoha kasutajaid. Ka metoodika mida mõlemad uuringud kasutasid praeguse Eesti Maja parkimise uurimiseks on puudulik. Uuringud oleks pidanud arvesse võtma tegevusi mis toimusid loenduse ajal Eesti Majas. See oleks võimalikult seletanud neid imelikke numbreid mis avaldati.
Kokkuvõtteks võib öelda, et mõlemad parkimisuuringud sisaldavad olulisel hulgal metoodilisi vigu, mõlemad vaatavad üle olulistest asjaoludest mida Eesti Maja kasutajad vajavad uue asukoha juurdepääsetavuse hindamisel ja mõlemad avaldavad praeguse Eesti Maja parkimiskasutusest numbreid mis ei esinda tegelikku olukorda. Selle tulemusena on kiireloomuliselt vaja läbi viia täiuslikum ja õiglasem parkimisuuring enne kui rohkem raha kulutatakse uue keskuse planeerimiseks. Rohkem informatsiooni tagapõhjaks on siin ja siin.