Äärelinna müüdid
Kultuur | 21 Jan 2002  | Abel LeeEWR
Aarne H. Vahtra loomingu lühivaatlus näitustelt E. Majas ja Northern District Librarys

Lühivaatlus on kindlasti õige lähenemine Aarne Vahtra näituste külastajale, sest esitatud teoste formaat (5" x 8" - 14" x 16") ja detailide rohkus nõuab seda.

Sisurikastes, grotesksetes illustratsioonides vaatleb ja kirjeldab Vahtra inimühiskonna olemust talle silma jäänud karakterite läbi ilma üleloleva suhtumiseta või kaastundeta.

Vaatamata disainikujude grotesksusele ei näi nad olevat huumorikandjad,vaid on sümbolistlikud, analüüsivad, koguni kaastundelise vihjega. Vahtra ühiskonna vaatlus on filosoofiline ja ta kasutab tänapäevaseid, ajaloolisi või müütilisi sümbol-karaktereid. Omakujundatud piltkirjas jutustab ta nende miljöödest, tegevustest ning inimlikust olemusest ja abitusest.

Kergelt väreleva, kuid kõhkluseta musta joonega kujundab kunstnik nii disaini kui ka mitmesuguste pindade hele-tumedust. Ta hoidub ruumilisest illusioonist, säilitades kahemõõtmelise ebareaalse miljöö.

Kompositsioonid on täidetud detailidega, siiski olemata ülekuhjatud vaid täiendavad ja kirjeldavad mõeldud isikut või olukorda.

Nendes väikestes sisutihedates joonega kujundatud, filosoofilistes illustratsioonides säilub siiski maaliline tunnetus mida on raske kirjeldada, kuid saab vaadeldes kogeda.

Teoste tiitlid ja sisu sümboliseerivad kujundid selles 40-numbrilises väljapanekus näitavad kui detailitundlik ja kaasaelav on Aarne Vahtra kaaskodaniku "äärelinna" ja ühiskonna mõistmisel ja vaatlemisel, mis kannab meid tagasi tänapäevast mütoloogilisse udusse. Ometi tunneme ära iseenese ja naabrid-tuttavad meie mitmesugustes situatsioonides, olgugi vahest ajatutes müütide või kinnijooksnud eksisteerimise labürundis.

Milline koht on Vahtra isikupärasel loomingul rahvust rõhutamata kunstihindavas ühiskonnas?

Eesti kunstiturul on lilled, maastikud ning linnavaated populaarsed värvilise seinaehtena.Aarne Vahtra ei püüa kellelegi ilutsevana meeldida ega seina dekoreerida. Tema väikeseformaadilised kunstiteosed on veenva isikupärase tunnetusega nähtud ning tehnilise distsipliiniga teostatud.

Sellistena peaks nad leidma endale koha kunstiarmastajate ja kogujate kodudes ning säiluma eesti rahvale väliseesti kultuurivarana.

ABEL LEE

 
Kultuur