Ave Alavainu

Rudolf Rimmel kirjutas juba 12 a. tagasi, aastal 2003, enne EL'iga ühinemist:
…on aimatav, mis juhtub, kui ühineme euroliiduga. Umbes inimpõlve pärast on meid 900 000 asemel 700 000 ja Igavikku läinud kahesaja tuhande eestlase koha on hõivanud sisserändajad. Ainuüksi Eesti kliima (neli aastaaega? – AA) ja seni suhteliselt lagastamata loodus muutuvad järjest ligitõmbavamaks. Kas tahame või ei, seguneme tulnukatega ja kahe kuni nelja inimpõlve möödudes on eesti keel kui kultuurkeel muutunud tähtsusetuks. Või olematuks. Ilusast emakeelest on saanud köögi-, kodu- ja klubikeel. Veel paar inimpõlve ja eesti keel jääb vaid kandjatele ning ajalukku. Pole keelt - pole rahvast. Enne kokkusulamist nn. vabalt liikuva tööjõu, pagulaste, juhuseotsijate, mujalt tulnud kurjategijate, terroristide ja kõigi teiste seaduslikult või salaja tulnutega tabavad meid rahvus- ja usukokkupõrked. Esimene mošee kerkib pärast moslemite eelsalga saabumist. (Hiljaaegu oli uudistest kuulda, et moslemid küsisid Eestilt Tallinnasse mošee rajamiseks raha!) Meie inimmass on nii väike, et ei suudaks sisserändajate lainele vastu seista juba nüüd. Põlvkonna või kahe pärast oleks see aga täiesti välistatud. Meie ettevõtlikumad noored koliksid mujale ja sünnitaksid lapsed seal. Need ei oleks enam eestlased. (See protsess käib täie hooga. Üleskutse „Talendid koju!“ ei tööta eriti.) Noored ja elujõulised muulased - kõigi etnilist päritolu on võimatu ennustada - sünnitaksid oma lapsed siin, aga neist ei saaks ju eestlasi. Tulnukate esimese surve all hakkaksid ägama koolid ja seejärel hakkaks koos seadustega rebenema põlisrahvas.

Märkmed: