Jaanuari päikesepaisteline pühapäev oleks pidanud tooma arvukamalt koguduseliikmeid pühakotta kui vaid poolesaja ringis, et osa võtta külalisõpetaja Arho Tuhkru jumalateenistusest.

Lühidalt külalise elukäigust: ta sündis Tartus 6. okt. 1974.a., lõpetas keskkooli Pärnus ja Tartu Ülikooli usuteaduskonna 1996.a. Oli praktikal Tallinna Jaani koguduses, vikaar-aastal Haapsalu, Ridala ja Martna koguduses. Redigeeris ka 1997.a. ilmunud eestikeelset piiblit. Oli Põltsamaa hingekarjaseks, praegu Toronto Peetri koguduse abiõpetaja.

Teenistus algas oreli preluudiumiga organist Eva Rammolt, mille lõpus tervitas õp. A. Tuhkru, andes edasi ka Toronto Peetri koguduse parimad soovid. Jutluse aluseks oli Jesaja pt. 42 - Laul Jehoova sulasest.Pärast Kolmekuninga ilmumise aega paastuajani on igal nädalal oma teema,selle nädala motoks: sulane või ori? Eesti rahvas on elanud mitme riigi valitsuse all, ori on ju see, kes peab oma mõisahärrat kuulekalt teenima.

Vanal ajal oli igal eestlasel oma "kratt". Olgu siis sulane või ori, pidi igamees saama sama, mis naabril, seda kas või varguse läbi "krati" abiga.

Eestlane tõeliselt ei hoia oma isanda poole, tahab olla iseseisev ja ahelatest vaba. Ta võis olla päeval mõisa ori, kuid kodus soovis olla peremeheks. Sulane olla on elukutse, sest ta saab kõik oma valitsejalt.Läheb peremehel hästi, on ka sulasel lahedam elujärg. Kui keegi solvab ta isandat, solvab ta ka sulast!

Jeesus on isanda esindaja, Tema ei kisenda, ta esindab Jumalat vaikselt ja rahus, samuti on siis sulane kannatlik. Jumal hoiab alles meie lootused, annab hingeõhu. Meilegi on antud kutse astuda Jumala sulaseks.

Kristus on ju Jumala sulane, elades inimesena surematus maailmas surelikuna. Jumal saatis oma sulase, et meie võiksime vastu võtta Jumala poega. Jeesus patukahetsejana astus inimeste keskele, et nad saaksid Jumala näoliseks, saaksime Tema lasteks, kes hoolitseb meie eest, meile palgaks on siis Jumala riik. Peame kandma ka okaskrooni, too kuulekus on selleks, et õpiksime hindama seda, mis on püsiv nii taevas kui ka maailmas. Olles väsinud ja kurvad, saatis Jehoova meile oma sulase, kes tõi rahvale õiguse. Rudjutud pilliroogu ta ei murdnud katki ja hõõguvat tahti ei kustutanud, vaid levitab ustavalt õigust!

Ema Theresa oli näide abistamisest, mainides, et vaesedki peavad teadma, et neid armastatakse!

Meid armastab Jumal, sest oleme Tema sulased ka viimasel hingetõmbel,kuna Tema kannab meid läbi surma. Taevase Isa kodus pole pisaraid, sest elame Jumala riigis. Olge Jeesuse sulaseks, sest Issand on meie isand.

Teadke ka seda, et meid, vaeseid, armastatakse mitte üksi Jumala, vaid ka Tema sulaste poolt.

Eestpalves mälestas õpetaja kodumaad ja rahvast Eesti hümni viimase salmi laulmisega. Õpetaja laulis oreli saatel ka Meie Isa palve ja õnnistamissõnad, mille helid kauaks hinge jäid. Postluudiumi lõppedes tänas külaline kogudust ja palus kõiki alla saali, kus koguduse naisringi nobedad daamid olid katnud rikkaliku toidulaua. Söögipalve õpetajalt tänuga kena vastuvõtu eest ning koosolijatele sooviga teenida Jumalat rõõmuga. Tänusõnad naisringi daamidele dr. E. Arrolt.

Lahkudes soovis õp. A. Tuhkru õnnistust ja tervist algavaks aastaks.

Koosolijatelt kiitus ja tänu õpetajale, kes austas meie väikest kogudust oma külaskäiguga. Soovime jõudu ning tervist edaspidisel teerajal!

E. LINDAJA

Märkmed: