Räägitakse, et ühel rahvakoosolekul USAs pärast Eesti Vabariigi taasvabanemist olevat küsitud, mida meeleavaldustel plakatitele panna, kui vanasti tavaliseks parooliks oli „Freedom for Estonia”. Vastus: „More Freedom for Estonia.” Heatahtlik mõte, aga kaotanud oma kõikehaaravat ühist eesmärki.
Ülemaailmse Eesti Kesknõukogu foorumitel oleme tihti keskendunud teemadele, nagu: Mis eestlasi võõrsil nüüd ühendab, elades globariseeruvas maailmas, kus kultuuride sulandumine ning riigipiiride ja rahvuste omapära ähmanemine ei määra kellegi kodumaad? Kas kahanev eesti diasporaa on nii vitaalne, et areneda edaspidi eestlastena? On eesti rahvuskultuur ja keel nii elujõuline, et suudab vastu panna suurtele muutustele? Kas peamegi sellele vastu panema? Kas eestlased kodumaal ja võõrsil on kaks erinevat rahvust? On olnud raske leida rahuldavaid vastuseid nendele küsimustele, mis annavad ka sihte ning suundi ühiselt tegutseda.
Just lõpule jõudval aastal tehti konkreetseid samme luua ülemaailmne Eesti kultuuri-teaduse-hariduseportaal, idee, millele juba 2007. a. Tartu humanitaarteadlased alguse andsid. Sellega on ühinenud mitmeid eesti ühiskonna aktiviste välismaal. USAs elav kirjandusteadlane Sirje Kiin ja Tartu Ülikooli õppejõud Maarja Lõhmus ning teised portaali arendajad on veendunud, et kogu Eesti-teave on netis liiga killustatud ja andmebaasid ühildamata.
Portaali ülesehitamisele panuse andjad teavad, et Välis-Eesti kui nähtus, tema raison-d’être on kodumaa eestlaste jaoks defineerimata ja tähendus avamata. Puudub ühine inforuum. Selle intensiivne ülesehitamine loodetavasti aitab tugevdada Kodu- ja Välis-Eesti vahelist silda. ÜEKNilt inforuumi tegijatele sügav kummardus.
Soovin kõigile hoogsamat ja paremat uut,
Laas Leivat, ÜEKN esimees
