11. märts 2019
Eesti kehtestas aastal 2001 Euroopa ühe parema avaliku teabe seaduse. Tänaseks on seadust pidevalt ja märkamatult lõhutud, et inimesed teaks olulistest asjadest üha vähem.
Tarmo Vahter
Shutterstock
Tarmo Vahteri 20. juunil ilmunud artikkel võitis 2018. aasta parima arvamusloo pressipreemia.

Kui peaksite sõitma puhkusele USAsse Floridasse, ärge jamage kanepiga. Vähemalt mitte Mehhiko lahe ääres asuvas Gulfi maakonnas. Sest seal maksab šerif Mike Harrisoni sõna.

Kes jääb korrarikkumisega vahele, võetakse vahi alla ja avalikustatakse šerifi veebiküljel koos näo ja nimega. Enamasti on vahialused mornid. Vahel ka sinise silmaga, kui neile on esitatud süüdistus võimudele vastuhakkamises.

Tänavu juunis on veebi kantud kolm töövõitu. 1. juunil kontrollisid šerifi mehed autot, mida juhtis 20aastane Bradley A. Creamer. Noormehega suheldes leiti tema taskust natuke marihuaanat ja ta võeti kohe vahi alla. Samal päeval peatas teine liikluspatrull 49aastase Sheryl M. Gay sõiduki. Narkokoerale tundus auto kahtlane ja läbiotsimisel leitigi metamfetamiini.

3. juunil helistas šerifi kontorisse 30aastane Kelly C. Cruzmejia, kes oli narkokuriteo pärast tagaotsitav. Kuna naine end ise üles andis, poseeris ta fotograafile sätitud juuste ja laia naeratusega.

Vahistamine ei tähenda inimese süüdimõistmist. Siiski avalikustatakse kõik kinnipeetud, sest rahvas peab olema šerifi tegevusest informeeritud. Ka tagasiulatuvalt. Kohalikud elanikud kiitsidki Harrisoni töö heaks ja valisid ta 2016. aastal ametisse tagasi. Selline avalikustamine pole USAs erand, vaid pigem reegel.......

Artikkel järgneb siit: https://ekspress.delfi.ee/kuum...

Märkmed: