Haridus- ja Teadusministeerium autasustas tänavuse Üliõpilaste teadustööde riikliku konkursi parimaid ja määras peapreemiad Eesti Kunstiakadeemia ja Cambridge'i Ülikooli doktoritöödele. 9. detsembril toimunud auhinnatseremoonial anti välja kaks valdkondade ja tasemeteülest peapreemiat, väärtusega 3600 eurot, mis läks ühiskonnateaduste ning kultuuri valdkonnas Eesti Kunstiakadeemia Dr. Tiina-Mall Kreemile ning bio-ja keskkonnateaduste valdkonnas Cambridge'i Ülikooli Dr. Leopold Partsile.
Eesti Kunstiakadeemia Dr. Tiina-Mall Kreem pälvis peapreemia konkursitöö „Viisipäraselt ehitatud. Luterlik kirikuehitus, -arhitektuur ja -kunst Eestis Aleksander II ajal (1855-1881)” eest.
Tiina-Mall Kreemi töö on konkursikomisjoni hinnangul kaasaegse kunstiteaduse silmapaistvaks näiteks, orienteerudes mitte ainult kunstiliste tekstide, vaid esmajoones kontekstide ja ideoloogiate analüüsile. Ärkamisaegse kirikuarhitektuuri jaoks võrdselt kaalukaid baltisaksa, vene ja eesti mõjureid on töös käsitletud eelarvamustevabalt ja tasakaalustatult. Kreemi doktoritöö eriliseks väärtuseks peeti erinevate kultuuritekstide tähendusväljade julget seostamist ning sügavat ja mitmekülgset analüüsi, mis haarab väga oluliselt ka sotsiaalse mõõtme. See annab komisjoni hinnangul tööle kaaluka tähenduse ka üldise ajalooteaduse perspektiivis. Töö juhendaja on Eesti Kunstiakadeemia professor Krista Kodres.
Cambridge'i Ülikoolis doktorikraadi kaitsnud Leopold Parts sai peapreemia konkursitöö „Raku omaduste geneetiline kaardistamine” eest. Dr. Leopold Partsi töö on tipptasemel bioinformaatiline töö, milles on loodud originaalsed analüüsi metoodikad ja tarkvara, mis on laialdaselt kasutatav erinevate organismide omaduste geneetilise tagapõhja mõistmiseks. Partsi uurimistööde käigus väljatöötatud meetod võimaldab kaardistada korraga erinevaid geene kõrge täpsusastmega.
Premeeriti ka magistri- ja bakalaureusetöid. Neis kategooriates olid Eesti Kunstiakadeemia üliõpilased samuti edukad. Kunstiteaduse ja restaureerimisosakonna tudengid said konkursil ühiskonnateaduste ja kultuuri valdkonnas kolm preemiat. Rakenduskõrgharidus- ja bakalaureuseõppe astmes anti II preemia (650.- eurot) Silja Loik'ile konkursitöö „Korporatiivne arhitektuur ENSV-s Saku EMMTUI näitel” eest. Tööd juhendas Eesti Kunstiakadeemia teadur Epp Lankots. Magistritaseme II preemia (1300.- eurot) pälvis Kadi Karine konkursitöö „Vormsi hoonestuse väärtused ja kaitsmise võimalused” eest ning III preemia (700.- eurot) Maria Lillepruun konkursitöö „Tallinna Issanda Muutmise Peakirik: eksterjöör ja interjöör. I. Zarudnõi ikonostaasi restaureerimine läbi aegade.” eest. Kadi Karine töö juhendaja oli mag. Leele Välja ja Maria Lillepruun'i töö juhendaja oli Dr. Pia Ehasalu ning konsultant doktorand Kriste Sibul.
Lisaks üliõpilastele premeeriti tänukirjadega üliõpilaste teadustööde riiklikul konkursil ka teadustööde juhendajaid. Tänukirjad anti peapreemia pälvinud teadustöö juhendajale Dr. Krista Kodres'ele Tiina-Mall Kreem'i konkursitöö juhendamise eest ning Eesti Kunstiakadeemia uusmeedia professor Raivo Kelomees'ile Oliver Laas'i (Tallinna Ülikool) konkursitöö „Digitaalsete mängude ideoloogilised elemendid” juhendamise eest.
Kõige enam preemiaid ja tänukirju pälvisid Tartu Ülikooli üliõpilased, kellele anti 61% preemiatest. Esitatud töödega sarnases proportsioonis pälvisid äramärkimist ka teiste suurte ülikoolide üliõpilased: Tallinna Tehnikaülikooli üliõpilased said 15%, Tallinna Ülikooli üliõpilased 7%, Eesti Maaülikooli üliõpilased 7% ning Eesti Kunstiakadeemia üliõpilased 5% preemiatest.
EV üliõpilaste teadustööde konkurss toimub alates 1991. aastast. Konkurssi viib läbi Sihtasutus Archimedes koostöö Haridus- ja Teadusministeeriumiga. Konkursile laekunud töid hinnatakse kolmes tasemekategoorias – rakenduskõrgharidusõppe ja bakalaureuseõppe, magistriõppe ja doktoriõppe üliõpilaste tasemel ja neljas valdkondlikus kategoorias: bio- ja keskkonnateadused, ühiskonnateadused ja kultuur, terviseuuringud ning loodusteadused ja tehnika. Rakenduskõrgharidusõppe ja bakalaureuseõppe üliõpilastele oli esimese preemia suuruseks 960 eurot, magistriõppe ja doktoriõppe tasemel oli esimese preemia suuruseks 1600 eurot.
Konkursi auhinnafond on tänavu 62 080 eurot. Konkursi laureaatidele anti välja 80 preemiat ja tänukirja, neist 56 rahalist preemiat ja 24 tänukirja.
Aasta parimad teadustööd tehti Eesti Kunstiakadeemias ja Cambridge'i Ülikoolis
Eestlased Eestis | 13 Dec 2011 | EWR
Eestlased Eestis
TRENDING
