Väliseesti skautide malevad nimetavad oma aasta peakoosolekuid aastakoosolekuteks (AK). Rootsis, Göteborgis toimus 18. oktoobril Eesti Skautlike Noorte Maleva Rootsis (ESNMR) 57. AK, kus osavõtjaid tervitasid välis-Eesti peagaid gdr. Hilja Kuutma ja peaskaut skm. Jaan Lepp Kanadast. Kuigi omatakse tihedat kirjalikku sidet, on teatud ajavahemiku järel vajalik näost-näkku kohtuda. Peaskaut andis ESNMR-ile üle äsja ilmunud koguteose „Eesti skautlus 50 aastat võõrsil“.

Lisaks põhikirjadega nõutavatele aruannetele ja valimistele arutatakse AK-l alati ka skautluse/gaidluse siseküsimusi. Eeloleval aastal täitub Rootsis asuva skautlaagri „Metsakodu“ tegevusest 50 aastat, mille tähistamiseks korraldab Rootsis tegutsev ühismalev ESNMR suurlaagri 17.—23. juunini 2004., vahetult enne Riias toimuvat ESTO-t. See võimaldab osavõttu nii suurlaagrist kui ESTO-st.

Suurlaagri nimeks on „Tähelend“ ja juhiks nskm. Markus Kamarik, abideks gdr. Kaie Päts ja nskm. Urmas Lepik. Laagri tegevuskava hõlmab puutöid, esmaabi õpetust, spordivõistlusi, erinevate maade päeva, loodusepäeva ning naljaloona „tagurpidi päeva“, mille hommik algab magamaminekuga ning lõpeb õhtul hommikuse äratusega. Erinevalt tavapärastest skaut/gaidlaagritest, kus osalevad ainult skaudid ja gaidid, on „Tähelend“ avatud kõikidele eesti soost noortele, et laiemalt tutvustada skautlust-gaidlust.

Erikoosolekutel arutati juhtide treeningu küsimusi ning määrati suurem summa selle toetuseks. Ka peeti vajalikuks sidemete tihendamist skautlusega Eestis. Rootsis tegutseva Skautmastrite Kogu esimees skm. Rein Asu külastas Eestit AK-le eelnenud nädalal, kus ta kohtus Eesti peaskaudiga skm. Kristjan Pommiga. Kohtumisel koorus välja soov laulupeo ajal korraldada skautmastrite kokkutulek Tallinnas. Rootsi AK kiitis selle mõtte heaks.

Eriettekandes käsitles skm. Jaan Lepp eesti skautluses rakendatavat edutuste ja tunnustuste süsteeme ning eelnõudeid. Nii välis-Eestis kui Eestis on kasutusel samad teenetemärgid — juhtidele Põhjatähed ja skaudisõpradele Tammetähed. Need teenetemärgid on võrdselt tunnustatud nii kodu- kui välis-Eesti skautluse ja gaidluse poolt, millega ollakse ainsateks eesti organisatsioonideks, kes rakendavad ühtlaselt ja võrdselt teenetemedaleid.

Teise teemana käsitles peaskaut välis-Eesti (varem pagulus-skautluse) tunnustuste taotlusi. Kuigi kohe II maailmasõja järel omas Eesti Skautide Malev Maailmabüroo (WOSM) täisõigusliku liikme tunnustuse, tühistati see kahjuks 1947.a. Maailmakonverentsi otsusega. Eesti Skautide Liit on pidevalt taotlenud välis-Eesti skautluse taastunnustamist, kuid tulutult. Samas moodustavad eestlased väikese osa maailma skautluse rahvuslikest rühmitustest, millised tegutsevad väljaspool oma riiki. Sellest WOSM-i seisukohast tulenevalt ei ole ka välis-Eesti skautlusel võimalik ühineda Eestis tegutseva Eesti Skautide Ühinguga.

Meeldivaks üllatuseks oli teade, et Stockholmis on taas alustanud tegevust „Karu“ lipkond 26 liikmega. Maleva juhatusse valiti gdr. Karin Päts, skm. Sven „Tillu“ Hanson, skm. Evald Antsmaa ja gdr. Silvi Lokko. Tegevuskava kohaselt toimuvad 2004.a nõupäevad 4.-5. septembril ja AK 16.-17. oktoobril. AK lõppes ühise einega.

Eestlased Kanadas

TRENDING