Igal organisatsioonil on oma peakoosolek, skautide oma nimetatakse lühendatult "AK’ks". Need toimuvad harilikult sügisel oktoobrikuus. Iga väliseesti skautmalev korraldab oma AK. Nii toimuvad käesoleval ajal AK’d Kanadas, Rootsis ja USA-s. Eestis nimetatakse neid kokkusaamisi peakoosolekuteks — termin, mis vastab Eesti Skautide Ühingu põhikirjale.

Tavalise AK tegevusse kuuluvad malevate tegevusaruannete ja majandusaruannete esitamised ja kinnitamised. Üksused esitatavad oma tegevuse lühiülevaated. Toimuvad valimised maleva keskorganisatsiooni; valitakse maleva juht ja staabi koosseis. Arutatakse eeloleva aasta tegevuskava ning eelarvet, neid kohandatakse ja kinnitatakse.

Eestis väljakujunenud tavade kohaselt varuti AK’ks kolm päeva, millised siis võimaldasid nii vajalike koosolekute läbiviimist kui ka referaatide esitamist skautlikel teemadel ning nende arutamist.

Osa ettekandeid oli õpetlikud, teised jälle põhimõttelist laadi. Kolm päeva andis ka aega AK’le kogunenutele omavahelisteks kokkusaamisteks.

Kanadas ja Rootsis toimuvad lisaks AK’le ka malevate nõupäevad — malevate ja lipkondade juhtide kogude koosolekud eelseisva aasta tegevuskavade koostamisteks ning tihti ka üksuste tegevuse detailsemaks kavandamiseks.

Tänapäeval on enamus AK’sid ühepäevased, mille raames toimuvad ka Skautmastrite Kogude koosolekud — üldkoosolek ning kui vaja, siis skautmastrite erikoosolek. Viimasest võtavad osa ainult skautmastrid, kuid mitte nooremskautmastrid. Erikoosoleku sõnavõtte ei protokollita, küll aga otsused.

Väliseesti skautluse keskorganisatsiooniks on Eesti Skautide Liit (ESL), mida juhib peaskaut ja Keskbüroo. Laialipillatuse tõttu toimuvad ESL’i koosolekud kirjalikus vormis ning ülemaailmne korraline koosolek peab toimuma igal aastal hiljemalt märtsikuul. ESL'i aruanded postitatakse Esindajate Kogu liikmetele ning koosolek toimub kirjalikul teel.

Skautluses toimuvad igal aastal iga-aastased peakoosolekud kolmel tasandil: üksuse/lipkonna, maleva ning ESL’i tasanditel.

Märkmed: