Foto Eesti presidendi ametitunnusest Eesti Riigiarhiivi nõunik Peep Pillaku ettekandest Tartu College'is 5. veebruaril
Tallinna vanalinnas Hobusepea 2 asuvas töökojas askeldasid 1937.–1938. aastal kullassepp Joseph Kopfi meistrid enam kui aasta Eesti Vabariigi presidendi ametiraha kallal. Nüüd anti kolmele firmale aega uue keti valmistamiseks natuke üle kahe kuu.
Praegu Hobusepea 2 majas tegutsev ARS-Vasetööd OÜ lõpetas eile põhimõtteliselt oma osa, kui presidendi keti meister Mart Ahun lõi pressiga, mis oli kasutusel ka 1937. aastal ametiraha loomisel, kullast välja keti viimase lüli.
Valmib õigel ajal
Edasi asuvad Roman Tavast OÜ meistrid ametiraha lülidest kokku ühendama. Sama firma teha on ka keti küljes olev kullast riigivapp. Kolmanda poole, Miniplast Pluss OÜ ülesanne on valmistada erisuurpael ning karp ketile.
Roman Tavasti juhatuse liige Urmas Samelselg ei osanud eile öelda, millal hakatakse Anzor Iobašvili modelleeritud kolme sentimeetri laiuseid lülisid kokku panema, kuid kinnitas, et hoolimata ajanappusest jõutakse õigeks ajaks ehk 18. veebruariks valmis.
ARS-Vasetööde tegevjuhi Ene Valteri sõnul on presidendi keti valmistamine suur väljakutse.
«Tegemist on ju riigi tähtsaima tellimusega, sest kes teab, kas seda enam üldse tuleb,» viitas Valter asjaolule, et riigi tähtsaimat teenetemärki on vaid üks ning uut presidendi ametirahagi hakati tegema seetõttu, et president Konstantin Pätsi ametiraha ei ole Venemaa Eestile tagasi andnud.
Valteri selgitusel on keti tegemine väga töömahukas ning kukil istuvate tähtaegade tõttu stressitekitav. Töö muudab raskemaks ka asjaolu, et keti valmistamisel on eeskujuks vaid üksikud pildid esimesest ametirahast ja selle kujundanud Paul Luhtheina joonised, kuid ketti ja selle osi füüsiliselt kaaluda ning käes hoida ei saa.
Valter on kuulnud jutte, et kett oli üle 400 grammi raskune, uue kaal jääb 800–900 grammi vahele.
Kaaluerinevuse põhjustena nimetab Valter kaht asjaolu: kas andmed esimese keti raskuse kohta on valed või siis tehti toona lülid seest õõnsatena. «Kui need lülid olid seest tühjad, siis oli see ikka meeletult suur töö ja meie seda kahe kuuga poleks kuidagi suutnud,» märkis ta.
Üleandmine veebruaris
Põhimõttelise otsuse valmistada riigile uus 620 000 krooni maksma minev presidendi ametiraha langetas valitsus möödunud aasta septembris, kui esitas riigikogule teenetemärkide seaduse eelnõu.
12. novembril asuti keti valmistajat otsima.
Esimene valmimistähtaeg oli detsembri lõpp, kuid kuna sedavõrd kiiresti polnud võimalik leida keti külge kuuluvaid vääriskive, lükkus ka tähtaeg edasi.
Riigivapi ketiklassi teenetemärgi viib 22. veebruaril presidendile peaminister Andrus Ansip ja üleandmise juures on teenetemärkide komisjoni esimehena riigisekretär Heiki Loot.
Teenetemärke saab kaela panna vaid kõrgema positsiooniga isik, presidendist kõrgemalseisjat Eesti põhiseaduse järgi aga pole. Seega ei saa Ilvesele ametiraha kaela panna keegi peale tema enda.
Kas president paneb
23. veebruaril, millest alates on tal seaduslik õigus Riigivapi ketiklassi teenetemärki kanda, selle ka kaela, ei osanud riigikantselei sümboolikanõunik Gert Uiboaed öelda.
Mis saab aga praegu presidendi kaelas olevast Maarjamaa Risti teenetemärgist? Uiboaed selgitas, et seda ei võta riigi esimeselt mehelt keegi ära, kuid järgmine president seda enam ei saa.
Kuna seaduse järgi saavad ka eelmised presidendid Riigivapi ketiklassi teenetemärgi kavaleriks ja neile jäävad erisuurpael ning kullast rinnatäht, saavad need ka Lennart Meri (postuumselt) ja Arnold Rüütel.
Ametitunnus
• 1938. aastal president Konstantin Pätsile üle antud ametiraha järgi tehtud presidendi kett koos erisuurpaela ning kullast tähega valmib 18. veebruariks ning eeldatavasti antakse see Eesti Vabariigi presidendile Toomas Hendrik Ilvesele üle 22. veebruaril. Kandma tohib ta seda hakata alates 23. veebruarist.
• Riigivapi ketiklassi teenetemärk koosneb kullast ketist, erisuurpaelast ning kullast rinnatähest.
• Kett kaalub 800–900 grammi ning koosneb 48 lülist, keti otsas on kullast riigivapp.
• Nelja lüli sees on vääriskivid: rubiin ja kolm safiiri, mida ümbritseb 94 teemanti.
• Rubiin pärineb Lõuna-Aafrikast, rukkilillesinised safiirid Sri Lankalt, teemandid Euroopa lihvimistubadest, ketikuld on muretsetud Eestist.
Allikad: Miniplast Pluss OÜ, ARS-Vasetööd OÜ