Eesti Maja kunstigaleriis toimus 19. ja 20. septembril keskpäevast õhtuni kunstnik Abel Lee näitus „50 aastat kunsti paberil“, millega samaaegselt tähistati tema 85. sünnipäeva. Kunstnik on sündinud 3. okt. 1918. Näituse ja järgneva vastuvõtu korraldas Eesti Kunstide Keskus, mille tegevuses on A. Leel olnud märkimisväärne osa.

Näitusel oli välja pandud kokku 37 tööd, neist mõned grupeeringud loomingulistest ideedest, nagu näod, inspiratsioonid segatehnikais. Näituse ulatus hõlmas aastaid 1948 kuni 2002. Kunstniku tehniline oskus ja kasutatud väljenduslaadid pakuvad imetlust Lee loojaisiksuse mitmekülgsuse üle. Kunstnik alustas akvarelliga taevaväraval oleku tunnetust väljendades, tuues sellest mitu tööd monotüüpias. Lee on avaldanud aastatega mõju Ontario kujutavale kunstile. Pole vist ala, mida Lee poleks kasutanud — kõigest oli näitusel jälgi oma teemagruppidega, nagu liblikad, kristallid jm., olles väljendanud ilutunde variatsioone ja leidlikkust.

Näituse avamisel käis kunstnik oma loomingu tutvustamisel läbi 50-aastase loomise aja, kus ta oma elu oli muljeteks, inspiratsiooniks ja maailmanägemuseks vormitud. Ta ütles iga töö kohta, et see on omaette teos, millest ei saa kordusi olla, igas on selle liikumise laad ja rütm. Ta märkis, et teda on huvitanud näod, millest on midagi lugeda, näod, mis on olnud aknaiks nende karakterite juurde. Nüüd on ta avastanud, et ta pole nende juures alati olnud positiivne, kuigi täna tuuakse esile tema sõbralikkust ja humaansust.

Ta on elu jooksul kasutanud paljusid stiile, kuid nüüd vananedes on tähele pannud, et abstraktne mõju kunstiloomingus väheneb. Erialane on olnud monotüüpia, mida ta alustas juba kunstikoolis. Ka on ta kasutanud muid tehnikaid raamatu illustratsioonideks, saades meeldivaid tulemusi, näit. John Bunyani „Kristlase usurännak“.

Avamise osa alustas EKK abipresident J. Pahapill, andes sõna presidendile Stella Pahapillile, kes andis ülevaate EKK loomisest, kus Abel Lee on olnud tegev mitmes ametis, olles suurima panuse andnud kunsti alal. Sõnavõtu lõpus tänati kunstnikku kimbu roosidega. Õnnitlusi tõi EKKT president Mai Järve-Vomm, märkides Lee osa EKKT juures, kus ta oli alul isegi presidendiks. Skulptuuriga õnnitles skulptor Otto Rannamäe.

Avamise järel kutsus J. Pahapill külalised Eesti Maja kristallsaali, kus tervitati ja õnnitleti kunstnikku vahuveini, kohvi ja kringlitega. J. Pahapill luges ette saabunud tervitused; esimesena Eesti Vabariigi aupeakonsul Laas Leivati ja aseaupeakonsul Thomas Heinsoo õnnitlused. Järgnes Ontario kultuuriministri abi M. Theresa Smith, siis Kanada parlamendiliige Jean Augustine. Seejärel Kanada kultuuripärandiminister Sheila Copps, kes hindas A. Lee erilist annet kunstiloominguks, mis on üks näide eesti kunstnike panusest Kanada kunstiühiskonnale.

Kunstnik Aarne Vahtra tutvustas kunstnikku ka luuletajana, kellelt on ilmunud luulekogu „Evale, loomingule, Loojale“ (Torontos 1993), esitades sellest paar luuletust ja teise Eva valikust. Sooja õnnitluse tõi Eesti Kirjandusmuuseumist siin viibiv teadur Piret Noorhani, märkides, et kirjandusmuuseumis on juba korraldatud kunstinäitus Abel Lee töödest koos Ivar Ivaskilt saadud töödega ning andis teavet teisest eelolevast näitusest Tallinnas.

Järgnes Vaado Sarapuu videofilm A. Lee elust ja loomingust, mida on esitatud varem ka Tartu College'is ning mis andis suurepärase ülevaate kunstnikust.

Märkmed: