Eesti põhiseaduse kaasautor Jüri Adams ütles 8. aprillil Tartus toimunud valimisliitude konverentsile saadetud videoläkituses, et Eesti poliitikas vastab Ameerikast pärit terminile gerrymandering kõige paremini „Ansipi tegemine“.
Gerrymandering tähendab valimisringkonna piiride ümbertegemist nõnda, et valitseva partei häältesaak tuleks võimalikult suur. Sõna tuleneb Massachusettsi kuberneri Elbridge Gerry nimest, kes nihutas Massachusettsi valimisringkonna piire endale meelepäraselt 1812. aastal.
„Ansipi tegemine“ leidis Adamsi sõnul Eestis aset 2002. aastal, mil tollase populaarse Tartu linnapea Andrus Ansipi jaoks moodustati senise nelja Tartu valimisringkonna asemel üks ringkond. Selle tulemusena vedas 8799 häält saanud Ansip endaga Tartu volikogusse sama nimekirja 22 tagasihoidliku valimistulemusega tegelast, kelle hääled jäid 90 ja 243 vahele. Kui valimisringkondi olnuks neli, saanuks Ansip ise umbes neli korda vähem hääli, tema satelliitide iseseisva häältekogumisvõime nõrkus tulnuks ilmsiks ja Reformierakond oleks saanud palju nõrgema tulemuse.
Adamsi sõnul ei ole 49 mandaadi jagamine ühes valimisringkonnas, nagu seda Tartu linnavolikogu valimistel siiani tehakse, meie proportsionaalse valimissüsteemi korral adekvaatne.
Haldusreformi tulemusel tekivad kohalikeks valimisteks senisest palju suuremad valimisringkonnad mitmel pool Eestis. Kuna kahe tooli seadusega anti Riigikogu liikmetele õigus kuuluda kohalikesse volikogudesse ning valitseb oht, et nn. peibutuspartidena pannakse kandideerima ka ministrid ja Euroopa Parlamendi liikmed, siis loob see eelduse, et sügisestel valimistel „tehakse Ansipit“ juba massiliselt.
Valimisliitude konverents rõhutas, et kohalik poliitika peaks olema iseseisev, lahus keskvõimust ja erakondade keskkontorite käsuliinist.
(autori blogi, 9. aprill 2017)