Autor: Kristjan Prii
Tseremooniaid peeti ja admirali meenutati tema sünnikohas Jalgsema külas Järvamaal, oletatavas hukkumispaigas Alansil Harjumaal ning Tallinnas Johan Pitka ausamba juures. Samuti pandi Kanada eestlaste poolt pärg Pitka monumendile Briti Kolumbias, Fort St. Jamesis, kus admiral elas koos perega enne Eestisse tagasipöördumist 1930.aastal. Seal kannavad Pitka nime mägi, laht, jõgi ja tänav.
Pitka monument Briti Kolumbias, Fort St. Jamesi külas, Kanadas
„Admiral Pitka oli eelkõige meremees ja ärimees, aga Vabadussõjas sai temast tänu oma isikuomadustele ja sidemetele suur organisaator, kes selle sõja vvõitmise meile võimalikuks tegi,“ ütles oma kõnes Kaitseliidu ülem brigaadikindral Riho Ühtegi.
Mereväe ülem kommodoor Jüri Saska: „Just jonni ja visadusega saab kirjeldada asjaolu, et sisuliselt mandrieesti südames sündinud noormehest sai Eesti ajaloos suurim merendustegelane ja Admiral.“ Just samasuguse jonni ja visadusega peame me ka hoidma ja kaitsma Eesti vabadust nii maal kui merele, lisas ta.
Admiral Pitkale on pühendatud ka täna välja antud hõbedane meenemünt ja postmark, mida tutvustasid Eesti Panga president Madis Müller ja Eesti Posti juhatuse esimees Mart Mägi.
Kontradmiral Johan Pitka VR I/1, KCMG (19. veebruar 1872 Terasaugu metsavahimaja, Jalgsema küla, Võhmuta vald, Järvamaa – sügis 1944) oli Eesti ettevõtja, kaugsõidukapten, üks Eesti riigi rajajaid.
1917. aastal oli ta Eesti rahvusväeosade ja Tallinna Omakaitse organiseerijaid ning aasta hiljem Kaitseliidu loojaid. Vabadussõjas osales Pitka esimese soomusrongiga Narva rindel ning oli 1919-1920 merejõudude ja sõjalaevastiku juhataja. Kaitseliidu, soomusrongide, soomusautode, piirivalve ja Eesti merejõudude loojana pälvis ta austava nimetuse "soomusrongide isa" ja "Vabadussõja hing".
https://www.kaitseliit.ee/et/a...