Täna Rummus lõppenud esimese admiral Pitka luurevõistluse võitjaks tuli kõrgema sõjakooli võistkond Kaitseliidu Pärnumaa maleva I ja Tartu maleva ees. Parima välisvõistkonnana saavutas viienda koha Leedu esindus.
Kõrgema sõjakooli võistkonda kuulusid Taniel Klettenberg, Priit Lillemets, Janari Jaansoo ja Valdo Hälvin. Meeste sõnul tõi neile võidu hea meeskonnavaim, stabiilsus ning hea väljaõpe.
Võistluse lõpetasid kõik kuue riigi 18 võistkonda, sealhulgas ainsa naiskonnana rajal olnud Naiskodukaitse Tallinna ringkonna naised.
Võistluse ja Kaitseliidu ülema brigaadikindral Kiili sõnul oli ta väga rahul sellega mida ta võistkonnal nägi. «Eriti olen uhke võistlusel kogetud meeskonna vaimu üle ja seda ka konkureerivate võistkondade vahel,» ütles kindral Kiili võistluse lõpurivistusel.
Esimene admiral Pitka luurevõistlus toimus kolmapäevast laupäevani Harjumaal Keila, Padise, Saku ja Saue valla territooriumitel. Luurevõistlusel osalesid neljaliikmelised võistkonnad, kes pidid trassil lahendama erinevaid sõdurioskusi sisaldavaid ülesandeid, hankima teavet tingliku vastase kohta, seejuures liikuma märkamatult, et mitte sattuda vastutegevuse küüsi.
Kaitseliidu korraldatava militaarvõistluse ülem on Kaitseliidu ülem brigaadikindral Meelis Kiili, Luurevõistlus hakkab igal aastal olema erinevas Eesti piirkonnas, et vähendada Eesti võistkondade koduväljaku eelist. Võistluse peakorraldaja on Kaitseliit, ettevalmistusele ja läbiviimisele on kaasatud nii kaitsevägi, Erna selts, reservohvitseride
kogu, laskurliit ja teised organisatsioonid.
Tuleval aastal toimub admiral Pitka luurevõistlus samuti augustikuu esimesel täisnädalal.
Admiral Pitka luurevõistluse võitis kõrgema sõjakooli meeskond (3)
Eestlased Eestis | 10 Aug 2013 | EWR
Viimased kommentaarid
Kommentaarid on kirjutatud EWR lugejate poolt. Nende sisu ei pruugi ühtida EWR toimetuse seisukohtadega.
Admiral Pitka naases 1944. aasta aprillis sakslastelt saadud nõusoleku alusel Soomest Eestisse.Ta sai 21. augustil “Saksa Julgeolekupolitsei ja SD-lt” loa eriüksuse moodustamiseks, mis sai nimeks “Löögirühm Admiral Pitka”.
Pitka ise Saksa mundrit selga ei pannudki, vaid oli tsiviilriietes ja oli mitte Saksa armee, vaid Saksa politseijõudude alluvuses. Hiljem liitus tema eriüksusega ka Saksa armee desertööre.
Saksa 18.armee välipolitsei teatel vallutasid Pitka mehed Toompeal komandatuuri hoone, mis tõi kaasa selle, et ei saanud väljastada tõendeid Saksamaale sõiduks. Juba varem olid Pitka mehed takistanud põgenikel laevadele minekut ja Saksa laevad pidid Pärnust ja Haapsalust koguni tühjana lahkuma, vaid Tallinnas laevad täitusid. Välipolitsei teatel tulistasid Saksa sõjaväest deserteerunud eestlased varitsusest ka lahkuvaid saksa sõdureid. Ka Tallinna ümbruses oli neil konflikte taganevate Saksa vägedega, kellelt õnnestus ära võtta relvastust. See kõik tähendas seda, et tabamisel kuulusid Pitka võitlejad kohapeal mahalaskmisele.
Samas jällegi sai Eesti Laskurkorpus Saksa sõjaväkke kuulunud eestlaste näol olulist täiendust enne lahinguid Kuramaal.
Pitka ise Saksa mundrit selga ei pannudki, vaid oli tsiviilriietes ja oli mitte Saksa armee, vaid Saksa politseijõudude alluvuses. Hiljem liitus tema eriüksusega ka Saksa armee desertööre.
Saksa 18.armee välipolitsei teatel vallutasid Pitka mehed Toompeal komandatuuri hoone, mis tõi kaasa selle, et ei saanud väljastada tõendeid Saksamaale sõiduks. Juba varem olid Pitka mehed takistanud põgenikel laevadele minekut ja Saksa laevad pidid Pärnust ja Haapsalust koguni tühjana lahkuma, vaid Tallinnas laevad täitusid. Välipolitsei teatel tulistasid Saksa sõjaväest deserteerunud eestlased varitsusest ka lahkuvaid saksa sõdureid. Ka Tallinna ümbruses oli neil konflikte taganevate Saksa vägedega, kellelt õnnestus ära võtta relvastust. See kõik tähendas seda, et tabamisel kuulusid Pitka võitlejad kohapeal mahalaskmisele.
Samas jällegi sai Eesti Laskurkorpus Saksa sõjaväkke kuulunud eestlaste näol olulist täiendust enne lahinguid Kuramaal.
"Pitka asutas 1922. aastal "Valve liidu", ümbritses ennast diletantide ja luuseritega, kes tema kuulsa nime taha pugesid, ning alustas vinget kampaaniat tema arvates igal pool lokkava korruptsiooni vastu.
Riigikokku Pitka ei pääsenud, sest miski imenägemus ajendas teda kandideerima Petseris.
1923. aasta Riigikogu valimiste järel oli Pitka end avalikkuse silmis narriks muutnud, kibestus lõplikult ja rändas välja Kanadasse.
Riigikokku Pitka ei pääsenud, sest miski imenägemus ajendas teda kandideerima Petseris.
1923. aasta Riigikogu valimiste järel oli Pitka end avalikkuse silmis narriks muutnud, kibestus lõplikult ja rändas välja Kanadasse.
Kuigi admiral Pitka Saksa armee koosseisu ei kuulunud, koosnes tema rühm Saksa armee väejooksikutest, keda jahtisid Saksa eriteenistused, kuhu kuulusid nii välipolitseinikest vlassovlased kui ka sakslastele ustavad eestlased.
Eestlased Eestis
TRENDING
