Õp.dr. Andres Taul ütles oma jutluses, et jõuluaeg algab Kristuse tuleku ootuse ehk advendiga. Juttu on kuninga tulekust, kellele prohvet Jesaja kutsus teed õgvendama.
Ristija Johannes oli Jeesuse tuleku ettevalmistaja. Tema üleskutse oli moraalile rõhuv: kui tahame elada rahus ja rõõmus, siis on vaja, et keegi juhataks meie siseelu. On ainult teatud suunad, milles inimene saab ise midagi ära teha. Võime end nimetada küll oma õnne sepaks või oma kuningaks, kuid see on ohtlik enesepettus.
Põhitõde on selles, et Jumal on inimese loonud, seepärast on parem, kui inimene elab kristlike elutõdedega. Kas Jumal on minu südame sisemine kuningas? Võibolla on seal veel palju teisi pretenteerivaid kuningaid?
Üheks kuningaks võib olla näiteks mure, mille pilved hakkavad meid rõhuma juba noorest east peale.
Halb kuningas on ka minakesksus, mis lõikab kõik kaasinimesed ära, aga ka Jumala…
Armastuse Jumal tahab hoida su südames kohta enesele. Sa elad ju Jumala maailmas, kelle käes on su elu. Kirikuaasta rõhutab seda uut algust, mis viib meie mõtted Petlemmale, aga ka Kolgata Kristusele, kes on saanud meie õnnistuseks.
Teiseks advendipühaks oli kohale jõudnud oodatud külaline Eestist, pastor Joel Luhamets, kes jääb siia mitmeks kuuks.
Teise advendiküünla süütasid jälle pühapäevakoolinoored ning Talvi Parming ja Veronika Viinamäe laulsid järgmise salmi nädal varem alustatud laulust.
Pastor Luhamets jutlustas hommikul Peetri ja pealelõunal Vana-Andrese kirikus.