Advent on jõulueelne aeg, püha peamiselt lääne kirikuis kui üks Jeesuse sünni ooteaeg, alates 4. pühapäevast enne jõule. Advent koosneb kahest perspektiivist, igivanast ihast kogeda Messia tulekut, ning et olla selleks vaimselt valmis. Juba 4. sajandist pärineb komme Advendi auks pidada 40 päevast paastuaega, et siis selle perioodi lõpul pidutseda ja süüa-juua rikkalikult. See komme on aja jooksul kadunud, kuid mõned sugemed on siiski säilunud.

Näiteks Itaalias on Advendi muusikaks torupilli helid Neitsi Mariale pühendatud kabeleis, nagu olid teinud seda Itaalia legendi järgi karjased kes tulid Betlehemma vast sündinud Jeesust imetlema. Normandis Prantsusmaal jooksid veel hiljuti lapsed Advendi tunglatega läbi viljapõllu süüdates õlekuhjasid et sümboolselt hävitada kahjulikke putukaid.

Niisiis on Advendi aeg seotud juba igivanast ajast pühaliku muusika ja elava tulega. Umbkaudu selle vana sümboolika sammudes toimus ka Advendi pühitsemine Montreali Jaani kirikus 2. detsembri pealelõunal. Kirikulisi oli koos üle 50, nendest ligi pool noori, rohkem kui nähtud varasemas minevikus. Koguduse õpetaja Kyllikki Pitts avas pühaliku advendikiriku, selgitades kava mis koosnes kodustest jõululauludest, sõnad nii eesti kui ka inglise keeles, ning esinejatest muusikuist, lauljaist ning deklameerijaist.

Preluudium orelil Emili Wall’si poolt süütas kirikulistes sooja koduse jõulutunde – kõlasid tuntud meloodiad Tasa Tasa, Helisega Jõulukellad, ja J.S Bachi Prelude. Järgnevas vaikuses süütasid Advendi küünla kuusel kaks koguduse mudilast. Kuusk kui elav jõulusümbol jäi üht küünlaleeki kandes altari kõrvale Advendi meenutajaks. Järgnes jõulujutt mida luges selgelt noor Megan Baillie.

Ühislaul Oo tule sa Emmanuel juhtis sisse Leelo Tungali luuletuse Jõuluingel, ilulugejaks pehme, mugava häälega külaline Eestist, Anne Ly Vaher. Järgnevalt, ilusaiks elamusiks said kolm laulu, lauljaiks duetis Roxanne Martel ja Piret Koppel. Lauludest olid Jõulukellad armsaimad. Põnevusega kuulati Hille Viirest lugemas Tolstoy klassikalist jõululugu “Papa Panovi omapärased jõulud“ milles tegelasteks kingsepp, tänavapühkija, tütarlaps beebiga, ning imeline Jõuluingel.
Teenistuse fookuseks oli muidugi Jõulu Evangeeliumi lugemine. Lugejaiks olid Heiki Viita, Kersti Biro, ja Mart Leetmaa. Ilusasti läbi viidud ettekanne lõppes hästisobivalt lauluga Püha Öö, lauldud Jodie Baillie poolt gitarri saatel.

Muusikaline osa, ilmselt kirikuliste poolt ristitud nimega Jõulukontsert, lõppes palve ja kolme tuntud jõulupärase meloodiaga, cellol Jessica Allison Holmes, orelil Kara-Lis Coverdale. Advendi kirik lõppes Karl Raudsepa postluudiumiga mis oli variatsioon/ improvisatsioon Jõlutaadi Ootel, orelil kompetentselt tema ise.
Võib kindlalt öelda et koju minnes peale kohvi ja kooke iga kirikuline, Advendi mõte ja sisu südames, tänas selle jõulueelse elamuse ja tehtud töö eest koguduse õpetajat Kyllikki Pittsi, nõukogu, ja eriti nõukogu esinaist Anne Altosaart.

Kuid vast isegi suuremal määral noori kogudusliikmeid, kes oma meeleavaldusliku kirikus olemisega ja esinemistega ilmestasid koguduse elujõudu sel Esimese Advendi muusikalisel rõõmupühal Montrealis.

Ralf Kall

Eestlased Kanadas

TRENDING