Neljapäev, 4. detsember oli Toronto eestlastest pensionäride jaoks täis üllatusi. Nii palju ja nii mitmekülgseid talente pole Eesti Maja suur saal tükil ajal näinud. Just mitmekülgseid, sest kuigi mitmed ettekanded olid samalaadsed, oli igal esinejal oma isiklik vaatenurk. Ei, see kõlab liiga akadeemiliselt. Ütelgem nii, et kõik oli sama soustiga üle valatud, kuid igaühel oli selle sousti all oma isiklik kartul – ühel odenvald, teisel väike verev, kolmandal Jõgeva kollane. Eks me kõik mäleta eestimaise mugula maitset.
Muidugi oli kokkutulek jõuluilmeline. Saal oli vastavalt dekoreeritud ja kõigil kõnelejail sellesuunalised sõnad suus. Juba klubi esimees Heikki Paara oma avasõnavõtus juhtis jutu sinnapoole. Õpetaja Kalle Kadakas kostitas kokkutulnuid iidse jõulumuinasjutuga. Astrid Vaikla jõulujutt oli sama südamlik, kuid kavalalt värsivürtsiga maitsestatud. Helju Kruuvi mõttemõlgutused jõuludest olid lausa riimilised ja tabavalt päevakohased.
Ka klaveril tuli mitu eriilmelist kunstnikku välja kannatada. Ühislaulude ajal võimutses nagu ikka Toivo Kõhelik ja ega muust ei lauldud kui aina lähenevaist jõuludest. Laululehed olid olemas, kuid võinuksid ka olemata olla. Kokkutulnute hulgas polnud kedagi, kes poleks iial läbi sahiseva lume sõitnud ja koos Atsi ja Mallega akna all jõulutaati oodanud. Kui Heli Tenno klaveripingile istus, polnud ka laululehte vaja, sest Heli saatis iseennast ja teistele jäi vaid kuulata. Oligi, mida kuulata, sest tema jõulurepertuaaris oli palju laule, mis enamusele tundmata, kuid südameid soojendasid sellegipoolest kõik.
Kõige austavam ülesanne oli siiski Heikki Paaral. Tema kätte oli usaldatud selle sajandi suurimate staaride saatmine, kes mitte ainult laulsid, vaid ka tantsisid. Lavale ilmus kuus väärikat daami klubi tervisevõimlejate rühmast, kes end lauldes kulbikuningannadeks tituleerisid ja oma staatuse rõhutamiseks vastavaid atribuute vibutasid. Ka tantsides säilitasid nad oma õukondliku väärikuse ja lõpuks lahkusid kuningannad lavalt püstipäi, ovatsioonikroonid peas.
Mida siis veel? Niipalju vast, et ka seda uhket roosamannarevüüd juhendas Astrid Vaikla. Ja et tervisevõimlejate rühm oli korraldanud jõululoterii, mille piletid müüdi läbi enne kokkutuleku algust. Et kohv oli aromaatne nagu ikka ja võileivad muutuvad järjest maitsvamaks. Ja et lahkuti hardas advendimeeleolus, et järgmise aasta veebruaris uuesti kokku tulla.
Advendiaegsed pensionärid
Eestlased Kanadas | 12 Dec 2008 | Eerik PurjeEesti Elu
Eestlased Kanadas
TRENDING
