Mullu sügisel tabas Tadzhikistani presidendi narkovastane agentuur Dušanbes auto, kuhu oli peidetud 25 kilo ülipuhast heroiini, mis pidi jõudma läbi Venemaa Balti riikidesse.
Logiseva mobiiltelefoni pärast surnuks pekstud 20-aastane üliõpilane Ivo on üks viimastest ohvritest, kelle on nõudnud Eesti vallutanud «valge surm» - Afganistani heroiin, mis tänavakuritegevust järjest vägivaldsemaks muudab.

Veebruari esimese päeva hommikul Tallinnas Mustamäel Lövenruh’ pargi puude alt leitud pedagoogikaülikooli tudengi tapsid kolm noort, 16-18-aastast narkomaani. Tudengit jalgadega pähe peksnud, just verre heroiinidoosi süstinud noorukid vajasid vaid ühte - tema telefoni, et osta uus narkodoos.

«See on kurb tõsiasi, ent narkomaanidest on saanud juba mõrvarid,» kinnitas Tallinna kriminaalpolitsei mõrvarühma komissar Elmar Vaher. «On raske selgitada miks, kuid just viimase poole aastaga on doosinäljased narkomaanid muutunud vägivaldsemaks kui kunagi varem.»

Muutus paari kuuga

Tänaseks on täitunud kõige mustemad ennustused, mille politseinikud tegid 1999. aasta kevadel, kui odava moonileeme vahetas narkoturul vaid paari kuuga välja ülikallis heroiinipulber. Elus püsimiseks pidi narkomaan hankima iga päev 500-1000 krooni.

Nüüd, neli aastat hiljem, ei pelga enam keegi tunnistada, et lõviosa Tallinna ja Ida-Viru linnade tänavatel toimuvatest peksmistest, röövimistest ja vargustest on heroiinisõltlaste töö. Õigemini läks tänavakuritegevuse kasvu lubanud ennustus täide juba selsamal «heroiini-aastal», kui politsei registreeris poolteist tuhat tänavakuritegu rohkem kui 1998. aastal.

Süstlaorjade tõttu lahvatas Eestis HIV-epideemia. Kui 1999. aastal registreeriti ainult üheksa surmaviiruse kandjat, siis aasta hiljem juba 390.

Tallinna kiirabiarstid pidid aga üha tihedamini teadvusetuid noori päästmas käima. «Alles pool aastat hiljem saime aru, et tegemist on heroiini üledoseerijatega,» meenutas Tallina kiirabi peaarst Raul Adlas 1999. aastal toimunud muutusi kiirabitöös.

Täna on aga kiirabiarstid, vangivalvurid ja politseinikud harjunud isegi sellega, et heroiinisõltlased ähvardavad neid nakatada HI-viirusega või ründavad süstlaga. Nii pidid esimesed kiirabiarstid juba 2000. aastal läbima vastumürgi kiirkuuri.

Samas sai Eesti mitu aastat armuaega, sest heroiin kinnitas siin kanda alles teisel katsel. 1992. aastal saatis Kaug-Ida narkomaffia Afganistanist läbi Türgi ja Balkani maade Balti riikidesse proovipartii heroiini, kuid narkomaanid põlgasid selle liiga kalli hinna tõttu ära.

Teine katse õnnestus narkopolitseinike hinnangul aga seetõttu, et 1996. aastal loodi Afganistanist heroiinitee Tadþikistani ja sealt Venemaale, mis lõi uimastihinna tunduvalt alla, sest otsekanal oli ohutum - see läbis vaid kahte-kolme riiki.

Kaks tonni ootamas

Hinnanguliselt on Eestis praegu kuni 10 000 süstlaorja. Ühe kuu jooksul tarvitatakse näiteks Tallinnas kuni viis kilo heroiini.

Viimase aasta jooksul on loodusliku heroiini küll suurelt osalt välja vahetanud nn tehisheroiin ehk «valge hiinlase» nime all tuntud ülimürgine fentanüül, ent ilmselt mitte kauaks.

«Paljud staaþikad narkomaanid ei taha süstida fentanüüli, sest selle üledoseerimise oht on ülisuur, mistõttu on nad juba naasnud moonileeme keetmise juurde,» ütles Tallinna narkopolitsei komissar Eerik Heldna.

Samal ajal räägivad Venemaa tolliameti andmed sellest, et Afganistanis on praegu ladustatud ja ootab Euroopasse saatmist kaks tonni oopiumi ja kaks tonni heroiini.



Toomas Sildam
Rasmus Kagge
uudised@postimees.ee

Märkmed: