Lauri Tankler
Eesti Päevaleht
TÄISMAHUS: Ähvardajate taust ja motiiv panevad kukalt kratsima
Eile hakkas veebis ringlema video, kus võrreldakse Eesti ja Kreeka majandusnäitajaid ja lubatakse mitte unustada. Foto: ekraanitõmmis
.
Tänaseks välja kuulutatud küberrünnak riigiasutuste vastu lükati osalejate puudusel reedele edasi.

„OpEstonia kuupäev muudetud 12-ndaks, reedeks. Meil on vaja rohkem inimesi ja reede on kõigile parem, sest siis on rohkem aega,” kõlaks tõlkes tekst sellelt Facebooki leheküljelt, kuhu on koondunud isikud, kes Eesti-vastaseid küberrünnakuid plaanivad. OpEstonia on niisiis rünnakute koondnimetus, Anonymouse nime kasutavad seal osalejad ja kõige jaburam on see, et kogu info liigub nii avalikult.

Eile hommikul ilmus avalikkuse ette video, hoiatamaks Eesti valitsust rünnakute eest ja õhtuks oli sellele „üritusele” end kirja pannud umbes 80 inimest. Enamik neist olid muidugi väljamõeldud nimedega ingliskeelsest kultuuriruumist pärit isikud, aga päris palju oli ka oma õige nime all osa võtta soovivaid inimesi Eestist. Sealhulgas on näha, kes neist käib Mäetaguse põhikoolis, kes Luua metsanduskoolis, kes Viljandi maagümnaasiumis. Minge vaadake järele, kui huvitab (otsing: #OpEstonia).

Ähvardust paneb aga tõsiselt võtma eelmisel nädalavahetusel samasuguse ähvarduse järel toimunud ulatuslik rünnak, mis võttis võrgust maha Rootsi panga ja mitme riigiasutuse veebileheküljed.

Kuid nende rünnakute ametlikuks ajendiks olid võimude aktsioonid failijagamis­portaali The Pirate Bay vastu ning Rootsi ja Wikileaksi juhi Julian Assange’i konflikt.

„Seal [Eestit puudutavas videos] ei ole konkreetset ähvardust, seal on lihtsalt irin sel teemal, et Eestis on paha elada ja me saame palka vähem kui Kreeka,” kirjeldas Anonymouse nimel tehtud videot riigi infosüsteemi ameti infoturbeekspert Anto Veldre. „Rootsis oli konkreetne juhtum. Londonis on üks Ecuadori saatkonnas elav seltsimees [Assange] ja keegi grupp arvas, et nad saavad ta vabamaks, kui riiki pommitavad.”

Omaette mureks on ka nädalavahetuse Rootsi rünnakute puhul see, et eri grupid kasutavad nime Anonymous, õigustamaks oma eesmärke. „On üks meem, üks silt, mida saab nii-öelda riiulist võtta, kui vaja mingi suurem asi ära teha,” selgitas Veldre. Seetõttu on väga keeruline öelda, kes nad konkreetselt on.

Ka Rootsi rünnakute ajal juhtus, et osa nii-öelda ametlikumaid Anonymouse esindajaid püüdis Twitteri kaudu end rünnakutest distantseerida. Ja kuna üha rohkem alaealisi püüdis aktsioonidega liituda ja ebaseaduslikke rünnakukatseid teha (lubades küll väga lihtsalt ründaja tuvastada), siis tekitas see paljudes muret. „See rünnak on kaaperdatud mingitel lastel,” hoiatati Rootsi operatsiooni juhtinud jututubades.

See aga ei hoidnud ära reaalset rünnakut Rootsis. Kavandatavat Eesti-vastast rünnakut kirjeldaval leheküljel on mainitud eelkõige eesti.ee ja politsei.ee veebikülge. Nii RIA kui ka politsei hoiavad end sündmuste arenguga kursis ja koguvad informatsiooni.

RÜHMITUS

Kes või mis on Anonymous?

Tavapäraselt hactivist’ideks kutsutud eri tausta ja maailmavaatega grupi Anonymouse nime kasutatakse mõne ühiskondliku teema nimel võideldes. Anonymouse aktivistid tavatsevad rõhutada, et neil puudub igasugune formaalne juhtimisstruktuur, kuid eri operatsioonidel on juhid.

Tänavu oktoobris ilmub ka üks pikem dokumentaalfilm Anonymouse sünniloost („We Are Legion”, saadaval juba Youtube’is, samuti on iroonilisel kombel lekkinud piraatkoopia The Pirate Bay kaudu leitav), kus selgitatakse, kuidas irvitajatest ja pullitegijatest said ühiste väärtuste eest seisvad aktivistid.

Anonymouse nimi sai kuulsaks USA-s eelkõige saientoloogia kiriku vastase võitlusega. Nad on võtnud vastutuse näiteks Visa, Mastercardi ja Paypali vastu suunatud rünnakute eest, kättemaksuks Wikileaksi rahavoo kinnipaneku eest. Kõik ülejäänud aktsioonid on rohkem kohaliku suunitlusega.

Märkmed: