Seppik nõuab nendelt ajakirjandusväljaannetelt alusetuid süüdistusi ümberlükkavat avaldust ning vabandamist.
Seppik märkis, et tegelikkusele mittevastavad ja välja on mõeldud väited nagu oleks ta inimesi piinanud ja represseerinud, nagu ta oleks teinud teadvalt valesid kohtuotsuseid fabritseeritud süütõendite alusel ja sündmuste kohta, mida ei olevat kunagi toimunud, nagu oleks tema tegevus põhjustanud kahe inimese surma, nagu oleks ta süüdi altkäemaksu väljapressimises ja süümevande rikkumises, seisab Keskerakonna teates.
Seppik leidis et, ülalnimetatud ajalehed tegutsesid pahauskselt, kuna nad olid teadlikud, et Eesti Ajakirjanduseetika koodeksi kohaselt peavad väljaanded kandma hoolt selle üle, et ei ilmuks ebatäpne, moonutatud või eksitav informatsioon.
Hagiavalduses märgitakse, et kaks ajalehte on levitanud avalikkusele otseseid valeandmeid selle kohta nagu oleks Seppik toime pannud kuritegusid, olgu see siis teadvalt alusetu süüdimõistmine, altkäemaksu väljapressimine ja muu selline.
«Kohtupraktikas ei ole veel arutatud niivõrd valelikku, räiget, süstemaatilist ja koordineeritud laimukampaaniat,» ütles Seppik oma hagiavalduses.
Seoses sellega taotleb Seppik Eesti Päevalehelt ja Postimehelt kahjutasu välja nõudmist kümne miljoni krooni ulatuses, samuti ka kohtukulude väljamõistmist.
«Ma mõistan, et selline summa on Eesti kohtupraktika jaoks ennekuulmatu. Aga kui järele mõelda, siis ka minu vastu sihitud laimurünnak on olnud ennekuulmatu. Hagi on erandlik ja ka kahjutasu peab vastama olukorrale,» ütles Seppik.
«Olen kahjunõuet esitades lähtunud sellest, et ajalehtede eesmärgiks võis olla minu au teotamise arvelt saada rahalist kasu,» märkis Seppik.
Seppik lubas kohtuprotsessiks valmistuda hoolikalt ja kinnitas, et tal on arvukalt täiendavaid fakte ja argumente, mida ministriametis enda kaitseks kasutada ei oleks sobinud.